Väiksena tahtsin saada kontoritöötajaks, kes käib iga nädal komandeeringus. Seda oma ema jälgedes, kes pearaamatupidajana hommikul šiki kostüümi selga tõmbas ja kontsakingad varba otsa pani, ning isa eeskujul, kes igal esmaspäeval lennukile sai minna ja nädala lõpus tagasi tulla. Sealt sai alguse ka minu suur kirg reisimise ja lennukite vastu. Kellele uus 7. seeria BMW ja kellele Dreamliner, eks?

Töö kaasas Tallinnas, Setomaal või Balil

Tänaseks olengi juba kolmandat aastat Balil kaugtöötamas. Tegelikult on minu jaoks on tarkade tööviiside kasutamine igapäevane juba aastaid. Ka Eestis töötan väga palju kodust või maakodust. Vahel sõidan lihtsalt kontorisse hiljem, väldin ummikuid ja kasutan aega efektiivsemalt. Ei ole ju vahet, kas töötan kodus, Setomaal või Balil.

Ehedamad vestlused kui kiirel ringreisil

Pikemat aega ühes riigis viibides saab sihtkohast palju ägedama kogemuse kui 7–14-päevase tuusikuga, kus jooksen kõik olulised vaatamisväärsused läbi. Mu kolleegki kirjutas hästi võidujooksust läbipõlemiseni. Meie elutempo on nii kiire ja saavutusvajadus kõrge nii tööl kui ka eraelus, et isegi puhkust võetakse ette sama tempoga. 28 päeva aastas — kuidas sellest kõik võtta? Pärast koju jõudmist oodatakse nädalavahetust, et puhkamisest taastuda. Kui puhkus ja töö ühendada, siis ei olegi puhkuselt naasmine hirmus. Esimestel aastatel lihtsalt pikendasingi Bali-reisi ja kutsusin seda hellitavalt soft landing’uks. Tänavu olen kõige pikemalt ehk kokku kaks kuud, millest osa aega puhkan.

Kauem kohal viibimine annab võimaluse elada kohalikku elu. Kui kord näiteks ühe indoneeslannaga pikemalt juttu rääkisin, siis ta ütles, et tema sõber reisis just Soome. Olin väga elevil, kui sain öelda, et elan Soome naaberriigis. Naine rääkis, et seal on miinuskraadid, isegi -25 kraadi, lisades elevusega, et nii külma ilmaga peab iga päev jopet kandma! Vastasin, et jah, meil on see tavapärane umbes pool aastast, enamasti küll vähemate külmakraadidega. Seepeale küsis naine, et kas me siis talvel duši all ei käigi? Ma ei saanud hästi sellest küsimusest aru. Ta imestas, et kui teil joped seljas on ja nii külm on, „siis kuidas te pesta saate?“. Rääkisin, et meil on köetavad soojustatud majad. Seejärel uuris proua, kuidas see käib. Kas nii, et viskad puid ahju? Ta olevat kuskilt kuulnud. Lisaks teadis ta ka, et Soomes olevat puust majad! Nii ehedate vestlusteni naljalt kiirel ringreisil ei jõua.

Kindlad kokkulepped tööandja ja tiimiga kõige aluseks

Kui esimest korda oma juhile rääkisin, et soovin puhkust pikendada ja teha Balil kaugtööd, siis oli tema ainus küsimus, et mis kuupäevadel ma sellest ajast puhkan. Nii ka seekord, kui tulin kaheks kuuks. Minu juhi jaoks on kaugtöö nii tavapärane ja elementaarne ehk siis päriselt ei olegi vahet, kus sa füüsiliselt viibid. Kui mõned räägivad kaugtööst, siis meil päriselt praktiseeritakse ka seda.

Kui veel esimestel aastatel kuulsin vahel kolleegidelt, et räägime siis, kui tagasi oled, seni puhka, siis viimasel aastal see enam nii ei ole. Kolleegid juba teavad, et olen aasta alguses veidi eemal. Olenemata asukohast ei tee keegi mulle järeleandmisi ja tööasjad peavad ikkagi tehtud saama. Näiteks sellel korral Balil olles koolitasin isegi uusi töötajaid videosilla vahendusel.

Kuid kindlasti peab arvestama, et kõik uus nõuab alguses harjumist, nii ka kaugtöö. See mõjutab nii kontoris viibijaid, minu tiimi, juhti kui ka kaugtöötajat. Sujuvamaks töö tegemiseks on vajalikud eelnevad kindlad kokkulepped, eeltöö tegemine asukoha osas ja head tehnilised lahendused.

Miks valida kaugtööks Bali ja mida silmas pidada?

  • Ajavahe Eestiga 6 tundi. Minu tööpäev algab kell 14-15, kui kodumaal on kell 9. Olen siis kolleegidele kättesaadav ja peamiselt töötan Eesti aja järgi. Päeva esimene pool on minu aeg ning pärastlõunal teen tööd magama minekuni.
  • Hea internetiühendus. Kui valin majutust, võib lugeda teiste kasutajate tagasisidet, kuid reaalse kogemuse saan alles kohale minnes. Ehk siis kohale jõudes ja internetti testides hoian hinge kinni, et majutusel oleks hea internet ja mu elukaaslane hoiab hinge kinni, et minul oleks hea internet. Kuna ma tahan, et minu kolleegidel ei oleks minuga ebamugav koosolekut pidada (heli ja pilt ei hakiks ning ühendus ei katkeks), siis alguses läksin interneti pärast ikka stressi küll. Kuna mu tööpäev koosnebki suuresti koosolekutest, siis on internet väga oluline. Niisiis peab siin töötades interneti osas olema alati plaan B ehk mida teed siis, kui internet ära läheb. Lisaks on mul ka taskuruuter, kuid kuna Bali mobiililevi ei ole Eesti tasemel, siis sellele siin lootma jääda ei tasu.
  • Rohkelt coworking space’e ehk avatud kontoreid. Kuna olen Balil kaks kuud, siis selle aja jooksul saame kokku päris paljude sõpradega, kellega Eestis pole olnud aega pikemalt suheldagi. Nemad on tulnud siia puhkama. Seega on coworking space väga hea lahendus, sest seal on toimiv, stabiilne ja kiire internetiühendus ja eraldatud töökeskkond, kuhu kõik päriselt lähevadki tööd tegema. Saab osta päevapileti või liikmepassi. Ligipääs ruumidesse on ööpäevaringne, et igas ajatsoonis töötavad inimesed saaksid endale sobival ajal tööd teha. Minu jaoks on eriti mugav see, et kui ma kell 15 „tööle lähen“, siis teised hakkavad juba lõpetama ning keskkond on tühi ja rahulik. Balil töötamine ei tähenda rannas varju all kokteili libistamist ja läpakas süles töötamist, vaid ka siin otsin endale parima keskkonna produktiivseks tööks. Kusjuures kontoriga pakutakse tihti ka majutust. Nii et kui Eestis reisimiseks kaaslast ei leia, kuid sombune ilm on ära tüüdanud, siis siit leiad kindlasti uued tutvused! Samas tuleb meeles pidada, et Balil ei ole igas linnas kiire internet elementaarne ning ei ole ka igal pool avatud kontoreid.
  • Soodne majutus. Mulle meeldib Balil ööbida väikestes villades ning n-ö kodumajutustes. Majutuse võib leida alates 4 eurost öö, sõltuvalt ootustest. Kui broneerida majutus pikemaks ajaks, siis enamik kohti pakub AirBnB-s ka allahindlust.
  • Kuni kaks kuud viisavabalt. Balil võib viibida järjest 30 päeva, mida on võimalik pikendada 60 päevale, kui teha selle kohta taotlus ja maksta. Kui on soov pikemalt viibida, siis on juba viisat vaja. Me käisime vahepeal Malaisias ehk siis riigist välja ja kui tulime tagasi, võisime jälle 30 päeva olla.

Kokkuvõttes näen kaugtöös palju positiivseid külgi. Mõistan, kuidas saan tööd rohkem optimeerida ja aega efektiivsemalt kasutada. Vahel on hea vaadata tööle peale n-ö helikopteri vaatena. Igapäevaselt kipume pisidetailidesse kinni jääma. Kuigi kõik saab kaugelt tehtud, siis kindlasti ei asenda video alati näost näkku suhtlust, mistõttu olen Eestis olles 1:1 vestlustel ning tiimi koosolekutel kontoris kohal, sest tiimitunde tekitamine on oluline ja vahel tuleb oma inimestega lihtsalt lobiseda ka.

Tulles aga tagasi loo alguses mainitud unistuste täitmise juurde, siis olen kogenud, et kui kellelegi rääkida, et veedan kaks kuud Aasias, on üldiselt inimeste reaktsioon ühene. Vastatakse, et tahaks ka, kuid ei saa sest… ja leitakse kiiresti vabandus. Mis oleks aga, kui keerame selle lause ümber ja otsiksime võimalusi? Ma ei arva, et kaugtöö sobib igaühele ja on kõigi jaoks lihtne, aga leian, et kui tahtmine on olemas, siis tuleb tulla mugavustsoonist välja ja võtta vastu uusi väljakutseid.

Seega, ärme karda jahtida oma unistusi ja nende täitumise nimel päriselt plaanipäraselt töötada!