EESTLANE VÄLISMAAL | Viis kõige tüüpilisemat küsimust, millele pidevalt vastama peab
• Kust sa pärit oled?
Esmalt pakuvad inimesed ise.
Inglismaa? – Ei, see, et ma inglise keeles räägin, ei tee mind inglannaks.
Venelanna? – Kuna reisin hetkel Kesk-Aasias, on see populaarsuselt järgmine. Või vähemalt ühel pulgal Saksamaaga.
Rootsi või Norra? – Siinkohal teevad blondid juuksed ja sinised silmad oma töö.
„Ei, ei, Eestist olen,“ vastan, ja kohalikud memmed-taadid saavad rõõmu tunda, et „oh, Baltimaad! Käisin minagi seal Nõukogude Liidu ajal puhkamas! Tallinn on ilus!“.
• Kas sa oled abielus?
Absoluutselt populaarsuselt järgmine küsimus, millele vastata nii Kõrgõzstanis, Kasahstanis kui Usbekistanis. „24-aastane ja polegi veel abikaasa ja lastega?“ imestavad kohalikud ja pakuvad varmalt, et leiavad mulle siit peigmehe. Kultuurilised erinevused teevad oma töö ja siin lähevad neiud mehele keskmiselt 20-aastaselt. 24 on juba vana mis vana.
Tihti küsivad kohalikud, kus ometi on minu abikaasa ja lapsed?! Foto: Madle Timm
• Noh, kuna sa oled eestlane, siis on vene keel vabalt suus, eks?
Viga, mida teevad ääretult paljud Nõukogude Liidu ajal sündinud või vähemalt ses ajas osaliselt elanud inimesed. Paraku polnud minul iseseisvas riigis piisavalt palju praktikat, et vene keelt ludinal rääkida, aga reisides on see vähemalt märkimisväärselt arenenud. Kuigi vabalt rääkimises olen veel valgusaastate kaugusel.
• Kas sulle meeldib Kasahstan/Kõrgõzstan/Usbekistan/Iraan…?
Kes siis ei tahaks enda riigi kohta häid sõnu kuulda? Või hoopis teravat tõde? Õnneks või kahjuks olen alati saanud ausalt vastata, et „jah, mulle meeldib.“
Kas sulle meeldib Kasahstan? Kui riigis on sellised järved, pole jah-sõna vaja kaua oodata. Foto: Madle Timm
• Millal sa koju tagasi lähed?
See on veidi trikikas, sest ma tõesti ei ole kindel. Mulle meeldib reisida nii, et ükski kuupäev mind otseselt ei kohusta ja nii saan oma plaane jooksvalt teha, ümber muuta või ära jätta.
Ja muidugi, võib ka juhtuda, et mult küsitakse nime – ja see pole üllataval kombel alati mitte esimene küsimus. Olen harjunud vastama „Madlen“ või „Madlena“, sest erinevate eksperimentide tulemusel olen aru saanud, et seda on lihtsam meelde jätta ja hääldada, kui lihtsalt „Madlet“. Ometigi hakkasid hiljuti Kasahstani rongis kohalikud seepeale üksmeelselt „Mariiiiaaaaa Magdaleeeenaaat“ laulma. Pole ka sellel nimel väga viga.
Millal sa koju tagasi lähed? "Hmm, võibolla peaks selleks hoopis hobuse võtma..." Foto: erakogu
Madle Timm on 24-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna. Hetkel viibib Madle Kõrgõzstanis.
Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel
blogis: https://wandersell.org/
Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/
Instagramis: https://www.instagram.com/wanderselltravels/
