Eestimaa üllatab iga kandi pealt


Oti õunapuul on vanust üle 270 aasta.
Oti õunapuul on vanust üle 270 aasta.Foto: Tiit Blaat

Suvi on parim aeg Eesti avastamiseks, uute seikluste kogemiseks ning tervise turgutamiseks.

Mulgimaale Karksi valda sattudes võiks võtta sihi Oti küla suunas, sest just siin kasvab Eesti kõige kuulsam, kõige vanem ja kõige jämedam õunapuu. Mitme haru ja vägeva tüve ning tiheda võraga puutaat kasvab Oti talu maadel. Taluperemehe Kalju Kanguri sõnul on vahel sellelt puult saadud lausa sadade kilode viisi saaki. Paraku ei pruugi pehkinud hiiglane enam kaua vastu pidada. Loodusemees Hendrik Relve ütles juba aastaid tagasi, et õunapuu mõistes on tegu raugaga, mis seisab püsti veel vaid imekombel.

Avasta nostalgiline Postitee

Paljud autojuhid valivad Tartust Põlvasse või Võrru sõitmiseks romantilise ja käänulise teelõigu, mis saab alguse Liiva ristmikus, läbib Ihamaru, Karilatsi, Tilleoru ja Puskaru, sealtkaudu siis juba Põlvasse, Kanepisse, Võrru või lausa Lätti. Lisaks nostalgilisena mõjuvana kõverikule teejoonele avaneb vanalt Tartu-Võru maanteelt ka ridamisi kauneid vaateid – Liivalt kuni Karilatsini laiuv Voorepalu mõhnastik ja Tilleorg, teeäärsed puiesteed ja hekid, Palojärv ja selle äärne hinnatud puhkeala. Tegemist on lõiguga väärika ja põneva ajalooga kauba- ja sõjateest, mis ühendas Pihkvat, Vastseliinat, Kirumpääd ja Tartut ning kus on kapanud nii Rootsi, Vene kui ka Poola valitsejate hobuseid. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid sel teel veerema postivankrid, loodi ka postijaamade ja kõrtside võrgustik ning sellepärast nimetatakse seda ajalooliseks Postiteeks.

Kivi talu terviseplats

Seotud lood:

Viljandimaal, Vardi külas, Kivi talu juures asub teadaolevalt üks Eesti suurimaid energiavälju. Talu peremees Vidrik Kivi on ehitanud siia positiivse mõjuga tervendusplatsi, kust ei puudu püramiid ega ka spiraalrada. Lisaks saab maitsta kohalikust allikast pärit tervendavat vett, uurida alternatiivseid enesetervendamise võimalusi, koguda ravimtaimi. Veel on võimalik matkata Sinialliku allikale ning Loodi Loodusparki (3–10 km), tegelda linnuvaatlusega ja kui veab, näha ka kaunist jäälindu ning haruldast musttoonekurge. Talus on võimalik õppida õiget kasevihta tegema, laastukatuse laaste lööma, hapukurke ning hapukapsast valmistama ja õunamahla pressima.

Puutumatu loodus Noarootsis ja Nõval

Noarootsi ja Nõva sobivad eeskätt inimestele, kes armastavad puutumatut loodust. Eesti looderannik võlub külastajaid imekaunite laulva liivaga randade ning seene- ja marjarohkete männimetsadega. Noarootsi ja Nõva on ideaalne surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks, kalastamiseks ning muidugi lihtsalt rahu ja vaikuse nautimiseks. Mööda rannikut reisides on see kohustuslik peatuspaik. Nõva lähistel asub 500 miljonit aastat vana Neugrundi meteoriidikraater, üks kõige paremini säilinud kraatreid maailmameres. Ulatudes merepinna lähedale, on see kättesaadav ka tavasukeldujale. Meteoriidiplahvatuse pärand on ka Loode-Eesti bretšakivimid.

Loe veel

Nõva Püha Olevi kirik on üks väheseid säilinud puukirikuid ja üks väiksemaid kirikuid Eestis üldse. Kiriku omapäraks on erineva kujundusega puupingid naistele ja meestele.

Ajalugu vaatab vastu Pakri saartelt

Suur-Pakri ja Väike-Pakri asuvad põhjarannikul Paldiski linna lähedal ning mõlemad saared on mitmekesise looduskoosluse tõttu kaitse all. Pakri saared olid nõukogude ajal täielikult militariseeritud. Seal toimusid õppepommitamised, mille jälgi võib näha veel tänapäevalgi. Saartele minnes tasub tutvuda paekivipaljandite (kõrgeim paekallas on 13 m) ning Põhja-Eestile iseloomulike rannikukooslustega. Huvitav on piirkond ka linnuvaatlejatele. Saartel ja nendevahelises meres on rikkalikult hiidrahne, millest suurimad on ümbermõõduga üle 21 m. Mõlemal saarel viivad matkarajad kõige nauditavamate vaadeteni. Pakri saartega puudub regulaarühendus, kuid suvel saab sinna hõlpsasti paati ette tellides Kurkse sadama kaudu. Võib ette võtta ka meresüstamatka professionaalsete matkakorraldajatega.

Allikad: puhkaeestis.ee, postitee.ee, Maaleht, Sakala