Rakvere Ametikoolist läks veebruari keskel Saksamaale kuus Erasmus+ praktikanti, kellel oli plaan järgmised kuus nädalat praktiseerida oma erialal Lübeckis. Kui eriolukord välja kuulutati, anti neile kohe võimalus kodumaale naasta. Kolm õpilast otsustasid koheselt Eestisse tagasi tulla, paar päeva hiljem tuli veel üks õpilastest tagasi, kuid kaks õpilast soovisid praktikaaja lõpuni Saksamaale jääda.

Kevin Preis, Rakvere Ametikooli IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala 3. kursuse õpilane

Rakvere Ametikooli IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala 3. kursuse õpilane Kevin Preis toob välja, et esimesed kolm nädalat praktikast oli kõik tavaline: „Ma teadsin küll koroonaviiruse olemasolust, aga kui me läksime, siis see ei olnud veel põhiuudis. Praktika teises pooles hakati aga erinevaid asutusi kinni panema, sealhulgas ka poode. Ka ettevõttes tulid muutused: desinfitseerimisvahendid pandi igale poole, paljud kandsid ka kindaid ja maske, samuti oli paigas plaan, kuidas käitutakse, kui keegi nakatuma peaks.“

Rakvere Ametikooli tisleri eriala 2. kursuse õpilase Aleks Vahersalu sõnul ei tundnud tema, et praktikakohas oleks koroonaviirusega seonduvalt mingeid muudatusi. Ka Kevin kinnitas, et praktikale mindi ikka ühistranspordiga ja ainus erinevus oli see, et bussijuhilt ei saanud enam pileteid osta, kuid neil oli niikuinii kuupilet olemas.

Aleks Vahersalu, Rakvere Ametikooli tisleri eriala 2. kursuse õpilane

Päris probleemideta ei kulgenud siiski ka Kevini ja Aleksi teekond tagasi. Nende lend kodumaale oli broneeritud 28. märtsiks, kuid see reis tühistati. Õnneks said noormehed kohad päev varasemale lennule, nii et praktika lühenes kõigest ühe päeva võrra. Kevin naeris, et see oli parim aeg reisimiseks, sest lennuk oli põhimõtteliselt tühi ja igal reisijal oli oma rida.

Välispraktikat on võimalik teha ka kodumaal

Nii hästi ei läinud aga veebruari lõpus Šotimaale Edinburghi praktikat tegema läinud Tartu Kunstikooli kujundusgraafika eriala värskelt lõpetanud Rasmus Roosil. Noormees läks Edinburghi 28. veebruaril teadmise juures, et on seal järgmised kaks ja pool kuud. Tegelikkuses naasis ta Eestisse juba 28. märtsil, kuid õnneks oli tal võimalik praktikaga siin jätkata.

Rasmus ütleb, et äratulemise hetkel tundis ta, et kõik on pooleli ja oleks tahtnud edasi jääda, aga kui nüüd tagantjärele mõelda, siis tal oli selleks ajaks olemas kõik vajalik, et saaks praktikat Eestis jätkata: „Ma oleksin ise olnud valmis Šotimaale jääma, kuid nii praktikakohast kui koolist öeldi, et targem oleks siiski koju tagasi minna, sest tõenäoliselt oleksin ma Šotimaale lõksu jäänud. Mõned päevad tagasi (intervjuu tehti 30. aprillil – toim) tuligi mulle kiri, et minu 10. maiks broneeritud lend on tühistatud.“

Noormees selgitab, et koolipoolne koordinaator aitas neid ka lennuga koju. Šotimaalt enam Tallinnasse lende ei tulnud, nii et neil tuli kõigepealt Londonisse sõita ja sealt said nad juba Helsingi lennule. „Edinburgh’ist Londonisse sõites oli terve vagun meie päralt. Lennujaamas kandis aga kolmandik inimesi kaitseülikondi, prille ning maske. Ka lennukis olime ümbritsetud kaitseülikondades inimestest – ilmselt sellepärast, et Helsingist läks ümberistumisega lend Shanghaisse.“

Koroona kiuste välismaale

Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala vilistlane Anastassia Imatra alustas oma pooleaastast välispraktikat Hollandis juba novembri keskel. Ta kirjeldas, et paaril esimesel kuul oli tal nii koduigatsus kui kultuurišokk, kuid eriolukorra alguseks oli ta kohaliku eluoluga juba nii harjunud, et mõte koju tulemisest ei rõõmustanud teda sugugi ning ta otsustas, vaatamata soovitustele kodumaale naasta, Eindhovenisse jääda: „Ma sain isegi oma praktikaaega pikendada ühe kuu võrra, kuigi esmajärjekorras soovitas kooli koordinaator ikkagi tagasi tulla.“

Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala vilistlane Anastassia Imatra

Praegu Anastassia iga päev kontoris ei käi, kuid kõiki töid ei saa ta distantsilt kodus teha ning peab aeg-ajalt ikkagi stuudios käima. „Minu elu eriolukord väga palju mõjutanud ei ole. Suhtleme kolleegidega lihtsalt väga palju Skype’is. Kodus töötades ei ole ma lihtsalt nii produktiivne kui näiteks kontoris, kuid ma tean, miks ma siin olen ja miks ma neid asju teen, nii et ma ei taha niisama aega raisata.“

Vaade stuudiost, kus Anastassia praktikat teeb

Anastassia ütleb, et hetkel ta ei tea, mis pärast praktikat saab: „Mul oli pilet tagasi ostetud 8. maiks, aga mu lend on tühistatud, nii et ma isegi ei tea, millal ma tagasi tulen. Õnneks on mul üürileping juuni lõpuni.“ Ta selgitas, et praegu otsib ta tööd, aga tööandjad on kõik värbamised peatanud. Kui ta ei peaks juuni lõpuks tööd leidma, siis tuleb Eestisse tagasi juulikuus. „Praegu tuleb lihtsalt kainelt mõelda,“ võtab tüdruk olukorra kokku.

Eindhoven enne eriolukorra kehtestamist Hollandis

Kõik õpilased kiitsid väga oma koolide Erasmus+ koordinaatoreid. Kellelgi ei olnud kordagi tunnet, nagu nad oleks ära unustatud ja muresse üksinda jäetud. Kevin tõi välja, et tema Erasmus+ kogemus oli ootamatu, aga kõik läks ikkagi hästi: „Praegu eriolukorra tõttu uusi inimesi ilmselt välispraktikale ei lähe, aga kui see võimalus uuesti tekib, siis võiksid kõik Erasmus+ kogemuse saada.“

Koordinaatorid erasmuslasi tagasi toomas

Tartu Kunstikooli rahvusvahelise koostöö koordinaator Ave Leek selgitab, et kuigi ta on kodukontoriga harjunud, siis tema tavapärane tööpäev ja eriolukorraaegne tööpäev erinevad väga palju: „Kohe eriolukorra alguses oli selge, et koroonaviirus mõjutab mu tööd. Meil oli 13. märtsini üks suur välisprojekt, mille toimumine oli ka koheselt küsimärgi all. Autoga tulnud väliskülalised kiirustasid juba päev varem ära.“

„Meie otsus koolis oli see, et me ei sunni kedagi tagasi tulema. Nii et tegelikkuses tuligi ainult üks õpilane varem koju omal soovil, kuid kahel õpilasel soovitas vastuvõttev organisatsioon tungivalt kodumaale naasta, sest nad kartsid, et neil ei ole võimalik õpilasi endisel moel toetada,“ kirjeldas Tartu Kunstikooli koordinaator. Ta lisas, et praeguseks on vaid üks õpilane jätkuvalt välismaal (Anastassia on Hollandis – toim) ning kõik teised on koju jõudnud. Kõige keerulisem oli õpilane Hispaaniast Bilbaost tagasi tuua, sest lende tühistati korduvalt.

Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht Katre Lomp sõnas, et sellisel tööl ongi kõik tööpäevad väga erinevad, kuid eriolukord venitas tööpäevad oluliselt pikemaks ning muutis need tunduvalt intensiivsemaks. Ka Rakvere Ametikool ei sundinud otseselt õpilasi tagasi tulema, aga kõigile eriolukorras naasnutele ulatati abikäsi.

Katre Lomp räägib, et tema tööd hakkas koroonaviirus mõjutama juba veebruari lõpus: „Õpetajad olid leidnud endale huvitava erialakoolituse Saksamaal, kuid see jäeti ära. Oma õpilastega tuli hakata tegelema märtsi alguses. Vahepeal tuli õpilastega suhelda ühe päeva jooksul sama palju kui tavaolukorras kogu vahetusperioodil kokku.“

Ave Leek ütleb, et nemad valmistuvad juba vaikselt sügissemestriks ja õpilaste poolt on jätkuvalt huvi Erasmuse praktika vastu. Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht aga tõdeb, et nemad tahaksid samuti sügiseks valmistuda, aga ükski partner ei julge mingeid kokkuleppeid teha.

Allikas: Archimedes

Jaga
Kommentaarid