Eesti lennujuhtide arv on viimase viieteist aastaga kahekordistunud ning kasvu on oodata veelgi


Eesti lennujuhtide arv on viimase viieteist aastaga kahekordistunud ning kasvu on oodata veelgi
Foto: Andres Putting

Lennujuhi karjäär ei piirdu enam ammu vaid lennukite juhtimisega, vaid inimese huvi ja sobivuse korral on võimalik kaasa lüüa ka laiemalt ettevõtte või Euroopa lennuliikluse arendamise projektides. Lennuliiklusteeninduse AS-i personaliosakonna juhataja Ere Keerig-Kont selgitab lennujuhi elukutse väljakutseid.

“Vajadus uute lennujuhtide järgi kasvab koos üldise Euroopa lennunduse arenguga ning lennuliikluse kasvuga – näiteks 2004. aastal teenindasime esimest korda Eesti õhuruumis 100 000 lendu ja 2015. aastal ületasime juba 200 000 lennu piiri,” rääkis Keerig-Kont. Lennujuhtide vajaduse kasvu ei vea mitte ainult lendude arvu kasv, vaid nagu paljudes teistes sektorites, mõjutab välismaale tööle minemine ka lennundust. “Lennunduses on sektorisisene liikumine normaalne nähtus, otsides uusi väljakutseid rändavad lennujuhid pigem välismaale tööle, kui et õpivad uue ameti. Lennujuhi amet on üldjoontes sarnane iga pool, seda enam, et ka Eestis toimub suhtlus enamasti inglise keeles,” ütles Keerig-Kont, täiendades, et paljusid Eesti spetsialiste seob ühine haridustee Eesti Lennuakadeemias või mõnes välismaa koolituskeskuses ja sealt edasi ka valdkonnapõhine töö.
“Ka meie enda ettevõttes töötab 62 inimest, kes alustasid oma karjääri Lennuliiklusteeninduse AS-is aastal 1997 ehk ligi kolmandik meie töötajatest on tegelenud Eesti lennuliikluse korraldamise ja arendamisega samas ettevõttes juba üle kahekümne aasta,” tõi Keerig-Kont näite.

Seotud lood:

Võrreldes teiste ettevõtte ametikohtadega, on oluliselt suurenenud just lennujuhtide arv, mida mõjutab lisaks liikluse kasvule ka see, et lennujuhid on kaasatud mitmetesse lennuliiklust arendavatesse projektidesse nagu näiteks Remote Tower projekt ehk kaugjuhitava torni projekt, mis võimaldab tulevikus kaamerate ja teiste meetmete abil juhtida väikelennujaamade lennuliiklust ühest keskusest.

Ka tehakse koostööd põhjanaabritega FINEST projekti raames, millega Soome ja Eesti poolt kontrollitava õhuruumi piirid nii öelda hägustuvad. Parema ressursikasutamise ja optimaalsema lennuliikluse korraldamise eesmärgil võetakse kasutusele kontseptsioon, mis laseb teatavatel juhtudel meie lennujuhtidel tegutseda Soome vastutusalas ja vastupidi.
Veelgi suuremas mahus tegutseti üleeuroopalise Free Route Airspace ehk FRA projekti raames. “ FRA projekti eesmärgiks on õhuruumi kasutamise efektiivsuse suurendamine. Piltlikult saab seda võrrelda maanteeliiklusega selliselt, et kui tavapäraselt kasutame Tartust Tallinna liikumiseks Tartu maanteed, mis läbib erinevaid maakondi ja asulaid, siis FRA korral ei kasutaks me maanteed, vaid sõidaksime võimalikult otse läbi metsade ja soode, millega hoiame kokku kütusekulu ja aega,” ütles Keerig-Kont. FRA õhuruumi kasutab täna ca 25% lennukitest, kes siin lendavad ja see number kasvab pidevalt.

„Lisaks erinevatele projektitöödele on lennujuhtide kompetents väga vajalik ka ettevõtte sisestes valdkondades nagu näiteks väljaõppe juhendamises ehk nö sisekoolitustes. Samuti tegutsevad lennujuhid vahetusevanema rollis, kes korraldavad lennujuhtide tööd vahetustes,“ ütles Keerig-Kont. Ta lisas, et selleks, et erialased ja arendustööde alased teadmised oleks tasemel, tuleb lennujuhtidel end pidevalt koolitada.
“Lennundus üldiselt ja lennundusspetsialistide väljaõpe, koolitus ja pädevusnõuded on väga reguleeritud valdkond. Kui väljaõpe on lõppenud, järgnevad regulaarsed täiendõpped ja igaastased pädevustestimised,” rääkis Keerig-Kont rõhutades, et samas just inimeste pidev arendamine tagab karjäärivõimaluse ettevõtte sees, võimaldab eneseteostust ning hoiab vaimu värskena.