Eesti e-resident ja ettevõtja Arzu Altinay: COVID-19 on põhjustanud suurima kriisi turismisektoris peale Teist maailmasõda


Eesti e-resident ja ettevõtja Arzu Altinay: COVID-19 on põhjustanud suurima kriisi turismisektoris peale Teist maailmasõda
Arzu poja ja õetütrega Kadrioru pargisFoto: erakogu

Arzu Altinay on Türgist pärit ettevõtja ja Eesti e-resident, kes on oma elu sisse seadnud Tallinnas. Tema Eestis loodud ettevõte Walks in Europe on populaarne üle kogu Euroopa. Ligi kahe Eestis veedetud aasta jooksul on Arzust saanud suur Eesti fänn, kes tunneb end siin turvaliselt ja õnnelikult. Ta on võlutud meie inimeste lahkusest, siinse looduse ilust ja rikkalikkust kultuurist, mille sügavust Tallinna ülikooli Eesti uuringute magistrandina ka uurib. Vestlesime Arzuga elust Eestis ja turismisektori hetkeseisust.

Arzu, sul on Eestiga tugev emotsionaalne side. Kuidas see tekkis?

Esimest korda külastasin Eestit 2017. aasta märtsis ja olin hetkega võlutud Tallinna ajaloost ning atmosfäärist. Ilm oli pisut kõle ja tuuline, aga päike paistis. Väikesed söögikohad üle kogu linna tegid ettevalmistusi algavaks turismihooajaks. Teist korda saabusin Eestisse sama aasta detsembris koos oma 6aastase pojaga. Olime Tallinna jõuluturust lummatud. Ehkki väljas oli külm, tundusid Eesti pimedad ja pikad talveööd maagilised.

Armusin ümbritsevasse vaikusesse ja Eesti inimeste lahkusesse ning hakkasin kaaluma Tallinnasse elama asumist. Ühel päeval jõudis minuni reklaam, mis kutsus kandideerima Tallinna ülikooli Eesti uuringute magistriõppesse. Esitasin avalduse ja osutusin valituks. Kätte oli jõudnud aeg Eestisse kolida. Tegin seda suvel, enne õppeaasta algust. Eesti suvi erineb talvest tohutult. Päevad on nii pikad! Nautisime pojaga sooja ilma ja käisime peaaegu iga päev Pirita rannas. Eesti veekogude soolasisaldus on väike ja minu poeg küsis naljatades, kas tegemist on basseinidega. Minu armastus Eesti vastu muudkui kasvas.

Seotud lood:

Peagi saabus minu esimene Eesti talv. Oli aeg minna talverõivaid ostma. Valisime enda meelest välja tõeliselt soojad riided. Olime veendunud, et talve saabudes me neid kandes hätta ei jää. Ometi ütles teenindaja, et kahjuks pole talveriided veel müüki saabunud. See lõbus hetk tekitas tuleviku suhtes ootusärevust.

Täna õpib minu poeg Tallinna Euroopa Koolis ja oleme end Eestisse täielikult sisse seadnud. Teekond on olnud äärmiselt põnev. Ehkki Eesti teeolud võivad talvel olla väga keerulised, olen saanud üle hirmust autoga sõita. Minust on saanud suur saunafänn. Õppisin Pirital ära uisutamise ja Nõmmel suusatamise. Olen rõõmus, et mul avanes võimalus Eestis elada ja südamest tänulik Eesti inimestele, kes on minu perekonna lahkelt vastu võtnud.

Arzu pojaga. Foto: erakogu

Millega sinu ettevõte Walks in Europe tegeleb?

Walks in Europe korraldab ja viib läbi professionaalseid giidituure erinevate Euroopa riikide pealinnades. Oleme loonud ekspertide võrgustiku, kes annavad oma põnevaid teadmisi kaasahaaravalt edasi. Minu ettevõte teeb koostööd 190 giidiga 11 Euroopa linnas ja 2019. aastal viisime läbi enam kui 2200 giidituuri ligi 5000 inimesele. Pakume giidituure maksimaalselt 12liikmelistele gruppidele ja korraldame ka privaatseid ekskursioone. Soovime klientidele luua erakordse elamuse ja usun, et personaalse lähenemine aitab seda saavutada.

Tänu Eesti riigi e-residentsuse programmile on Walks in Europe Eesti ettevõte ja olen selle üle õnnelik. Siinne ettevõtluskeskkond on kasvamiseks ja arenemiseks suurepärane. Meie turupositsioon Lõuna-Euroopas on tugev. Tallinn on seevastu suurepärane baas Põhja-Euroopasse laienemiseks. Pakume kruiisireisijatele giidituure Tallinnas, Helsingis, Kopenhaagenis ja Stockholmis. Samuti viime Balti pealinnades läbi eraldi juutide ajaloole keskenduvaid ringkäike.

Meie giidituurid on turistide seas kõrgelt hinnatud. Olen õnnelik, et oleme suutnud arendada välja teenuse, mis sobitub Balti riikide ja Põhjamaade turgudele ning tuleviku osas väga elevil.

Arzu koos poja ja õetütrega Telliskivi loomelinnakus. Foto: erakogu

Koroonapandeemiast tingitud reisipiirangud on turismisektorit tohutult mõjutanud. Kuidas sina ettevõtjana olukorda kirjeldaksid?

Teise maailmasõja järgselt on COVID-19 poolt põhjustatud tagasilöök turismisektorile suurim. Koroonapandeemia on endaga kaasa toonud ebakindluse, millel on globaalsele turismiettevõtlusele tohutud tagajärjed. Paljud riigipiirid on endiselt suletud ja harjumuspärast tihedat reisimist saabuval suvel oodata pole. Isegi eriolukorra lõppedes elame mõnda aega teistsuguses maailmas. Suvepuhkusi veedetakse kodumaal ja järgitakse sotsiaalse distantsi hoidmise põhimõtteid. Maailma Turmismiorganisatsiooni ennustab rahvusvaheliste turistide osakaalu vähenemist 60-80% võrra võrreldes möödunud aastaga.

Paljud turismisektoris tegutsevad väikeettevõtted on sunnitud tulude drastilise vähenemise tulemusena tegevuse lõpetama. Ka minu ettevõte seisab silmitsi keerulise ajaga. Mitmed suurettevõtted, näiteks Airbnb, Expedia ja TripAdvisor on koondanud 25-30% töötajaskonnast. Kruiisilaevad seisavad sadamates ja hotellikettide täituvus on erakordselt madal. Suured lennufirmad on majanduslikes raskustes. Paljud turismivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad usuvad, et endises mahus taastub äritegevus alles 2023. aastaks.

Arzu e-residendi ja tehnoloogiaettevõtete OktoPeople ning Oktomax tegevjuhi Dante Işıl Özkaniga. Foto: erakogu

Kui kaua võib aega võtta giidituuride mahu taastumine endisele tasemele?

Minu ettevõtte ärimudeli eelis on, et pakume üksnes privaatseid giidituure või ekskursioone väikestele gruppidele — see kiirendab kriisist taastumist. Väikeste gruppide puhul on sotsiaalset distantsi kergem hoida. See võib aidata tekkida isegi uuel kliendivool. Loodan südamest, et koroonaviiruse levik pidurdub, siseriiklik olukord viirusest kurnatud riikides stabiliseerub ja riigipiirid avanevad turistidele. Loomulikult arvestame võimalusega, et giidituuridele võidakse turvalisuse tagamiseks kehtestada täiendavad nõudeid. Tähtis on tõkestada viiruse levikut ja minimeerida uute viirusepuhangute tõenäosust ning loomulikult oleme valmis kõiki ettekirjutusi hoolsalt täitma. Oluline on tagada inimeste ohtutus. Annan endale aru, et kindlustunde taastumine võib olenevalt inimesest võtta nädalaid, kuid või koguni aastaid. Kindlasti muutub turismisektoris senisest oluliselt aktuaalsemaks hügieeninõuete täitmise jälgimine.

Oled kindlasti analüüsinud ka oma valdkonna tulevikku. Mis ootab giidituure ees saabuvatel aastatel?

See sõltub sellest, kui kiiresti suudame klienditeekonna erinevad etapid digitaliseerida. Olen õnnelik, et sain tänu e-residentsusele asutada ettevõtte Tallinnasse, sest Eesti digiühiskond on maailma üks arenenumaid ja ettevõtluskeskkond digitaliseeritumaid.

Arzu pidamas kõnet e-residentsuse viienda sünnipäeva üritusel. Foto: Raul Mee

Su ettevõtte nn kodusadam on Tallinnas, millised vaatamisväärsused turistide tähelepanu siin köidavad?

Loomulikult on peamiseks turistimagnetiks vanalinn, mis on Euroopas üks paremini säilinud. Teiseks toon välja Kadrioru lossi ja pargi koos Kumu kunstimuuseumiga. Samuti on turistide seas populaarne Eesti Vabaõhumuuseumi külastamine, kus saab tutvuda taluarhitektuuriga. Noorte turistide meelispaigaks on kujunemas Telliskivi ja Kalamaja piirkond. Pakume ka ekskursioone, mille jooksul tutvustame Eesti lähiajalugu, okupatsiooniga kaasnenut ning teeme tuure saunadesse ja õlletehastesse. Lisaks korraldame jalutuskäike, mille käigus tutvume kohaliku tänavakunstiga ja Eesti tänapäeva ning baltisaksa arhitektuuriga.

Kui populaarsed kirjeldatud tuurid turistide seas on?

Minu kogemus näitab, et praktiliselt iga Tallinna väisav turist liitub mõne giidituuriga. Olgu selleks tasuta ekskursioon, muuseumikülastused või pisut keerulisema ülesehitusega kindla teemaga ekskursioon, mida juhendab mõne konkreetse valdkonna asjatundja. Minu ettevõte pakub just viimast varianti. Väga aktiivsed giidituuridega liitujad on kruiisireisijad, kes moodustavad meie ärist ligi 75%.

Foto: erakogu

Oled korduvalt maininud e-residentsust. Mis sind selle programmi juurde tõi ja miks otsustasid endale e-residentsust taotleda?

Otsisin aktiivselt võimalusi, kuidas kasvatada oma toonane regionaalne ettevõte Walks in Istanbul globaalseks äriks. Minu jaoks oli oluline tegutseda riigis, kus toetatakse ettevõtlust ja digilahendusi ning kus on vähe bürokraatiat. E-residentsuse programmist kuulsin esmakordselt 2016. aastal ja aasta hiljem asutasingi juba e-residendina Eesti ettevõtte.

Esimesest hetkest, mil tutvusin e-residentsuse programmi veebileheküljega teadsin kohe, et tegemist on lahendusega, mida olen pikalt otsinud. E-residentsus võimaldab mul tegeleda äritegevusega piirideüleselt ja asukohast sõltumatult. Lisaks saan tänu e-residentsusele kasutada mugavaid ja turvalisi Eesti e-teenuseid. Minu jaoks on väga oluline seegi, et tänu e-residentsusele saan juhtida Euroopa ettevõtet, mis võimaldab tegutseda kõigis Euroopa riikides, ja seda täielikult online keskkonnas. Minu senised kogemused seoses e-residentsuse programmi ja Eesti ettevõtluskeskkonnaga on olnud üksnes positiivsed.

Arzu pojaga Tagurpidi maja ees. Foto: erakogu

Eestiga seotud positiivsetest kogemustest rääkides, oled Eestis elanud ligi kaks aastat. Mis sind siin enim võlub?

Eesti inimesed on väga sihikindlad, edasipüüdlikud, töökad ja keskenduvad eesmärkide täitmisele. Samuti imetlen seda, kuidas Eesti on eemaldunud nõukogude perioodi tavadest ja saanud Euroopa Liidu liikmesriigiks. Pindalalt ja rahvaarvult väike Eesti on üks arenenumaid digiühiskondi maailmas. Olete IT-valdkonna innovaatorid, keda imetletakse ja kellelt õpitakse üle kogu maailma. Armastan Eesti imelist loodust, rikkalikku kultuuriruumi, lahkeid inimesed ja armsaid maapiirkondi.

Plaanin ka oma tuleviku Eestiga siduda. Asutamisel on uus haridustehnoloogia ettevõte, mille loodan avalikuks teha juba mõne nädala jooksul. Tegemist on põneva projektiga, mis kannab nime „Elavad lood”. Selle raames loevad olulised Eesti inimesed lastele eesti keeles ette pildiraamatuid. Kasutame põnevaid efekte, asjakohast muusikat ja seadet, mis lood justkui ellu äratavad. Näeme peamise sihtrühmana 3-7 aasta vanuseid lapsi.

Soovin Eesti kohta rohkem teada saada, uurida teie kultuuri, ajalugu ja kirjandust ning seetõttu jätkuvad ka minu magistriõpingud Tallinna ülikoolis Eesti uuringute vallas, mille käigus omandan teadmisi Eesti kultuurist, ajaloost ja ühiskondlik-poliitilistest teemadest. Hindan seda õppekava kõrgelt. Olen õppinud Eesti kohta nii palju — alustades Tõnis Mägist ja Arvo Pärdist lõpetades Valdur Mikita ja Mart Laariga. Samuti olen omandanud teadmisi Eesti ajalugu mõjutanud poliitilistest sündmuste kohta.

Minu kindel soov oli, et Eestisse kolides pean õppima ära ka eesti keele, mis on väga ilus ja põnev. Huvitaval kombel on eesti keelel mitmeid sarnasusi türgi keelega. Mind rõõmustab inimeste reaktsioon, kui vastan neile eesti keeles. Tajun, et nad hindavad kõrgelt minu püüdlusi kohalikus keeles suhelda.

Mind on alati huvitanud geograafia ja ajalugu. Erilist huvi tunnen Vahemere ja Lähis-Ida ajaloo vastu. Eesti on esimene riik väljaspool ajaloolise Rooma impeeriumi piire, kus elanud olen. See muudab praeguse kogemuse minu jaoks erakordseks.

Tasub teada:


  • E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik annab oma biomeetrilised andmed ja saab seejärel dokumente digitaalselt allkirjastada ning logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

  • Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks umbes 70 000 e-residenti loonud ligi 13 000 Eesti ettevõtet.

  • E-residentide Eesti ettevõtete kumulatiivne kogukäive ületas käesoleva kevade hakul miljardi euro piiri.

  • Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on e-residentsuse programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu 35 miljonit eurot.

  • Eelmisel aastal lõid e-residendid Eestis rekordilised 4275 ettevõtet, mis moodustab kuuendiku kõigist 2019. aastal Eestisse registreeritud ettevõtetest



Foto: erakogu