Vastseliina linnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus lummava looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja Palverändurite maja, mõisapark ja matkarajad ning väike armas Teeliste kabel.

Vastseliina linnusel oli äärmiselt oluline strateegiline tähtsus, sest ta asus vaevalt kilomeetri kaugusel tolleaegsest Liivimaa idapiirist, samuti valvas ta tähtsat kaubateed Pihkvast Tartu suunas. Ühe rahvapärimuse järgi piiras 1381. aastal Vastseliina linnust Moskva vürsti 300 000-meheline vägi. Kuna pikaleveninud piiramine ja paljud tormijooksud halvendasid lossi kaitsjate kaitsevõimet, siis hakati üha rohkem abi otsima jumalalt. Ja ühel hommikul, päikesetõusu ajal toimus ime. Palvete lugemise lõpetanud Vastseliina linnuse pealik tabas raudotsaga noolega Vene suurvürsti. Oma väejuhist ilma jäänud venelased olid nii šokeeritud, et lõpetasid piiskopilossi piiramise. Linnuse kaitsjad rõõmustasid imepärase pääsemise üle ning riputasid vibu lossikirikusse.

Lisaks sõjalisele tähtsusele oli Vastseliina ka religioosne keskus, sest juba mõni aasta pärast linnuse valmimist olevat selle kabelis juhtunud imelugu: kaks valges rüüs inimkuju asetasid seinal seisnud valge risti altarile, kus see ilma mingi toeta püsti seisnud.

Tänapäevalgi külastavad palverändurid Vastseliinat. Palverännak saab alguse Pirita kloostrist ning lõpeb Vastseliina linnuses. 460-kilomeetri pikkune palverännutee on kingitus Eestile riigi 100. sünnipäeva puhul.