Ebola reisil: kas on põhjust seda haigust karta või mitte?

 (5)
Ebola reisil: kas on põhjust seda haigust karta või mitte?
Foto: JOE RAEDLE / AFP

Ajakiri Wired kirjutab, et peale esimesi ebola-juhtumeid USA-s on ka reisijad hakanud kartma, kas ehk on oht sellesse haigusesse välisreisil nakatuda.

Eksperdid ütlevad, et tõenäoliselt nakkusoht puudub, kui ei plaani just reisi Lääne-Aafrikasse. Ka sinna reisides pole oht katastroofiliselt suur, sest ebola levib halvemini kui mõned muud ohtlikud nakkushaigused.

Näiteks ei levi ebola üle õhu nagu gripp, nakatumiseks peab kindlasti otseselt kokku puutuma teise nakatunu kehavedelikega (kokkupuude peab toimuma limaskestade - näiteks silma, suu, nina kaudu või haava kaudu). Veelgi enam - nakatunul peavad sel hetkel juba olema ilmnenud haiguse sümptopid, alles siis saab ta ebola nakkust edasi anda.

Sümptomiteks on palavik ja iiveldus, mõnikord ka kõhulahtisus, veritsemine ja oksendamine. Varem peituvad nakatunud rakud põhiliselt põrnas ja lümfisõlmedes, mille vedelikega on teistel inimestel väga raske kokku puutuda. Alles siis, kui nakatunud rakkude hulk saab piisavalt suureks, et põhjustada palavikku, iiveldust ja oksendamist, muutub ebola teistele nakkusohtlikuks.

Juba nakatunud inimese olukord on üsna halb, sest suremisprotsent on kõrge (ligi 90%) ja teadaolevat ravi veel pole. Kui näiteks leetritesse nakatunud inimene võib oma haigust edasi anda keskmiselt 18-le vaktsineerimata inimesele, siis ebola võib levida edasi keskmiselt kahele inimesele.

Arenenud riikides pole epideemia puhang väga tõenäoline, sest juba nakatunud inimesed isoleeritakse kiiresti.

Lääne-Aafrikas aga võib haiguskolletes viibides olla oht üsna suur, sest ka väike kriimustus või haav võib kokkupuutel haigestunud nakatunu kehavedelikega haigust juba edasi kanda. Libeerias, Guineas ja Sierra Leones on üle 3300 nakatunu ja meditsiinitöötajad, kes nendega tegelevad, on kõige suuremas ohus.

Libeeriast Texasesse lennanud esimene ebola nakkuse kandja näiteks ei olnud lennukis veel haige, seega kõik samas lennukis viibinud kaasreisijad ei olnud ohus. Küll aga on paljud Aasia riigid (ja ka Euroopa ning Ameerika lennujaamade turvatöötajad) hakanud jälgima ohupiirkonnast saabuvate reisijate kehatemperatuuri, et kindlaks teha, kas nad on palavikus. Kui avastatakse palavik, isoleeritakse saabunud reisija juba lennujaamas. Praegu selliseid juhtumeid kuskil registreeritud pole. Ebola peiteaeg on kolm päeva kuni paar nädalat.

2007. aastal tehtud uuringu kohaselt võib Aafrika kuumas temperatuuris säilida ebola viirus väljaspool keha ligi kuus tundi. Surnud haige kehas aga võib viirus olla veel elujõuline paar päeva. Just matusetalituste kaudu on päris paljud inimesed Lääne-Aafrikas saanud nakkuse.

Samas on endiselt risk väljaspool Lääne-Aafrikat nakatuda üsna olematu. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab parima ennetusena mittenakatumiseks vältida otsest kontakti ebolasse haigestunud inimeste kehavedelikega.

WHo andmetel on praegused ohukolded maailmas järgmised:

Dengue palavik - Kariibi mere saartel, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani lääneosa saartel, Põhja-Austraalias, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Lääne-Aafrikas (levib sääskede ja moskiitodega, vakstiin puudub). Vältida aitavad sääsevõrgud ja keha katvad riided.

Skistosomiaas - Aafrikas, Lähis-Idas ja kohati Lõuna-AmeerikasKariibi mere piirkonnas ning Kagu-Aasias (levib parasiidina väljaheidetest reostunud vees, vaktsiin puudub). Vältida aitab saastunud vees mitteujumine ja pesemine vaid kuumutatud veega.

Malaaria - Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere osades piirkondades, Aasias ning Vaikse ookeani lõunaosas (levib moskiitohammustustega, aitavad ennetavad malaariatabletid).

Kollapalavik - Aafrika ja Lõuna-Ameerika troopilised piirkonnad (levib moskiitodega, aitab 30 päeva enne reisi tehtud vaktsineerimine).

Tuberkuloos - Aafrikas, Aasias, kohati Ida-Euroopas (levib haigust põdevate inimeste kaudu peamiselt arengumaades, lastele on vaktsiin olemas).

Kõhulahtisus reisil - tavaliselt võib tabada Indias, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, põhjustatud bakteritest nakatunud toidus). Vältida saab hoolsa kätepesemisega, toidukohti hoolikamalt valides ja puhast (pudeli-) vett tarbides.

Puukborrelioos - Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia (puugihammustusest, vaktsiin puudub). Vältida saab putukatõrjevahenditega, 36-48 tunni jooksul puugi eemaldamisega. ravitakse antibiootikumidega.

A-hepatiit - suur osa arengumaadest (vaktsiin on olemas). Vältida aitab puhta vee ja söögi tarbimine. Aastas haigestub A-hepatiiti 1,4 miljonit inimest.

Ebola - Guineas, Libeerias, Sierra Leones, Nigeeria, Kongos. Ravi puudub.