EASi turismiarenduskeskus võtab kasutusele Läti märgi

 (1)
EASi turismiarenduskeskus võtab kasutusele Läti märgi
Läti märkEAS

Eesti, Läti ja Leedu sõlmivad täna Riias kolmepoolse lepingu, mille kohaselt on riikide märgid järgmised 10 aastat ristkasutuses.

„Kolme Balti riigi turismiameti jaoks on riigi kuvand ja tuntus äärmiselt olulised. Väga sageli väidetakse, et naabrite märk on parem kui meil. Paraku pole aga ei Eesti, Läti ega Leedu jõudnud sellise visuaalse lahenduseni, mida võiks omaks pidada. Nii on näiteks lätlased oma märki ja sõnumit juba korra hiljuti uuendanud ning nad olid juba uuesti alustatud uue märgi otsinguga, enne, kui me praeguse innovaatilise idee välja käisime,“ põhjendas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso lepingu sõlmimist.

Kolme Balti riigi turismiametid on otsustanud olukorda muuta ning täna saab allkirja leping, mille kohaselt omandab Eesti järgneva 10 aasta jooksul õiguse kasutada seni Lätile kuulunud märki. Läti võtab aga omakorda kasutusele Leedu visuaalse identiteedi. Eestis kasutusel olnud ja palju poleemikat põhjustanud „Welcome to Estonia“ visuaalil vahetatakse riiginimi Estonia Lithuania vastu.
Uued märgid on kinnitud ja alates tänasest ka ametlikult kehtivad.
„Turismisektor on kindlasti üks, mis on ka Lätis riigi turunduskontseptsiooni ja brändi aktiivne kasutaja. Loodame, et täna meie initsiatiivil sõlmitav leping aitab lisaks riigi paremale tutvustamisele ka kulusid kokku hoida,“ sõnas Läti turismiameti juht Inese Šīrava.

Seotud lood:

„Eks tegelikult on ju kolm Balti riiki üpris sarnased. Vanalinnad, kaunis loodus, hea söök, võimalus spaapuhkuseks, kõik need on nii Eestis, Lätis kui Leedus olemas,“ ei näe Leedu turismiametijuht Jurgita Kazlauskiene, märkide kasutusõiguse vahetuslepingus probleemi. „On rõõm, et eestlased ja lätlased meie ideega kaasa tulid,“ lisas Kazlauskiene.

EASi turismiarenduskeskuse juht Tarmo Mutso usub, et alates tänasest saab Eesti märgiotsingu teemad päevakorrast maha võtta, kuna Eesti hakkab alates tänasest kasutama varasemalt lätlastele kuulunud visuaali ja tunnuslauset „Aeglaseks nautimiseks“ või eestlaste natuurile lätlastest paremini sobivat inglise keelset vastet „Best enjoyed slowly.“ Lisaks sellele lisatakse Eesti puhul lepingusse veel klausel, millega saadakse endale kasutusõiguse ka Läti eelnevale märgile – „Maa kes laulab.“ „Sellega saame piltlikult öeldes tegelikult tagasi ka lätlaste poolt meelevaldselt omandatud laulurahva tiitli ja laulupeo traditsioonid,“ lisas Mutso. Eesti omandab sellega ka laulupidude rahvusvahelise tutvustamise õiguse. Mutso sõnul on tulevikus võimalik ka muu sümboolika vahetamine. Leedukad on näiteks huvitatud eestlaste rahvuslinnu, suitsupääsukese, kasutusele võtmisest.

Juba valmis märgid, mis ei vaja naaberriikides pikemat tutvustamist, aitavad kõigis kolmes Balti riigis ka kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Leping sõlmitakse 10. aastaks, mille järel tehakse vahekokkuvõtteid ning otsustatakse edasine märkide kasutamise kord.