Brasiilia valitsus avaldas sel nädalal maailmameistrivõistlustega seotud turismistatistika. Andmete järgi külastas Brasiiliat kuuajase MM-i jooksul miljon välisturisti, mis ületab tugevalt maailmameistrivõistluse-eelse hinnangu kuuesajast tuhandest turistist. Riigisiseselt reisis kolm miljonit brasiillast, mis on vaid natuke vähem kui ennustatud 3,1 miljonit.

Brasiilia valitsuse statistika kohaselt plaanib 95 protsenti väliskülalistest veel kunagi tagasi tulla, kirjutab CNN. „Me lubasime korraldada parimad maailmameistrivõistlused ja seda me ka tegime,“ ütles Brasiilia president Dilma Rousseff. „Meil oli vaid üks probleem – mäng Saksamaa vastu. Sellest hoolimata olime pessimistlikest ennustustest üle ja korraldasime maailmameistrivõistluste maailmameistrivõistluse kogu oma rahva abiga,“ ütles president.

Brasiilia valitsuse hinnang maailmameistrivõistluste mõjust turismile on märkimisväärselt innukam kui Wall Street Journali eelmisel nädalal avaldatud aruanne, mis nimetas MM-i siseriikliku turismi jaoks täielikuks sissekukkumiseks.

Brasiilia lennufirmade ühenduse andmete põhjal langes MM-i ajal Brasiilia siselennureisijate arv 11-15 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Süüdlaseks peetakse ülespumbatud hindu ja suuri rahvamasse, mis olevat kodumaiseid turiste hirmutanud.

Majandusteadlased, kes uurivad suurte ürituste mõju majandusele on tavaliselt vähem optimistlikud kui üritusi võõrustavad valitsused. „Iga kord, kui riik võidab ühe MM-turisti, kaotab ta ühe tavaturisti. Üldiselt võiks öelda, et MM ei aita võõrustajariigi turismile kuidagi kaasa,“ ütleb Massachusettsi Smith College’i professor Dr Andrew Zimbalist, kes uurib spordimajandust. Ta kahtleb, kas Brasiilia turismile tuli MM-ist pikas perspektiivis kasu.

Zimbalist toob põhjenduseks MM-iga seostuva negatiivse meediakajastuse, kus rõhutati riigis valitsevaid ebameeldivaid tingimusi – vägivald, vaesus, reostus, rahva rahulolematus; kajastati Brasiilia rahva protestiaktsioone maksumaksjate raha ebaefektiivse maailmameistrivõistlustesse investeerimise vastu.

Lisaks ei saanud Zimbalisti arvates 12 väiksemat mänge võõrustanud linna piisavalt reklaami, näiteks Manaus Amazonase osariigis. Ta leiab, et uuele staadionile kulutatud raha on raisatud, sest staadion jääb lõpuks alakoormusse. Veel enam, selle asemel, et rõhuda Manaust ümbritsevale kaunile loodusele, keskendus meedia hoopis uue staadioni ehitusele ja sellega seotud skandaalidele. Teadlane ei näe, kuidas see kõik Manause turismile kaasa aitaks.

Kokkuvõtteks on katsed hiigelsuuri spordiüritusi nagu jalgpalli MM või Olümpiamängud kasumilikuks turismikampaaniaks muuta üsna ebakindel ettevõtmine. Ühest küljest lõikavad mõned linnad siiamaani võõrustamisest kasu, näiteks Barcelonat külastavate turistide arv on kümnekordistunud 1992. aasta suveolümpiamängudega võrreldes. Teisalt, Ateena 2004. aastaks loodud olümpiaehitised on muutumas kummituslinnadeks. Siiski on praegu veel vara lõplikult hinnata jalgpalli MM-i majanduslikku mõju Brasiiliale, enne oleks tark ära oodata ka 2016. aasta Rio de Janeiro suveolümpiamängud.