Avastades Ahvenamaad: „lagalaga-rõdõns” — just niimoodi ütleb mootor enne täielikku kokkujooksmist

 (5)
Avastades Ahvenamaad: „lagalaga-rõdõns” — just niimoodi ütleb mootor enne täielikku kokkujooksmist
Mart MikkFoto: erakogu

Juunis ja juulis hakkab Tallinki laev korra nädalas Ahvenamaale sõitma, uuri lähemalt SIIT! Et sellist harukordset võimalust paremini ära kasutada, avaldame järjekordse katkendi Mart Miku raamatust.

Mart Miku „MINU MOTO. 121 reisipäeva Baltikumist Balkanini ja Skandinaaviast Alpideni sõnas, pildil ja kaardil“ erineb teistest reisiraamatutest üsna mitmel põhjusel. Esiteks on selles meetri täpsusega toodud ära tavapärasest suuremat sõidunaudingut pakkuvad asfaltteed Eestis ning kogu Euroopas. Teiseks kaasneb iga päeva kirjeldusega eksklusiivselt ja detailiderohkelt kujundatud Regio kaart. Nõuanded teede, ööbimiskohtade ja vaatamisväärsuste kohta sobivad võrdselt suurepäraselt liiklemiseks nii mootorratta, auto kui ka jalgrattaga.

KATKEND RAAMATUST

Ahvenamaale pääsemiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam oleks lasta end Tallinki laevaga otse Tallinnast või Stockholmist Mariehamni sõidutada. Esimesel korral kasutasin seda võimalust hoopis tagasitulekuks, päris naljakas oli keset ööd kahekesi pollari taga tuulevarjus kükitades hiigelsuurt laeva oodata. Oluliselt meeleolukam on alustada teekonda Helsingist ja sõita mööda Kuningateeks kutsutavat ajaloolist postiteed, mis kulges omal ajal Peterburist ja Viiburist Turuni, sealt edasi Ahvenamaa, Stockholmi ja Oslo kaudu kuni Bergenini välja.

Seotud lood:

Ahvenamaale ainuomased punakad asfaltteed on kvaliteetsed ja mõnusa trajektooriga, rääkimata jahmatamapanevatest vaatepiltidest, mida üle 6000 saarest ja laiust koosnev arhipelaag pakub. Selle koosluse tegeliku olemuse jäädvustamine fotodele ja filmile ei ole just lihtne ülesanne.

Kogu rannikut ja saari kaardilt uurides tuleb tähelepanelikult suhtuda praamiühendusega kohtadesse.

Need jagunevad kaheks. Esiteks trossi abil kurssi hoidvad ujuvad „maanteepikendused”, soome keeles lossi, mis enamasti kurseerivad edasi-tagasi vastavalt vajadusele ja on tasuta. Teine liik on meie mõistes tavaline praam, kus tuleb nii graafikuid jälgida kui ka raha maksta. Sõidugraafikuid saab vaadata aadressilt www.alandstrafiken.ax, sealjuures tasub olla äärmiselt tähelepanelik erinevate suundade ja sesoonide lõikes. Osal liinidest käib laev vaid kaks korda päevas ja valikuvõimalused on üsna piiratud, rääkimata broneeringute tegemise vajadusest, kui liigeldakse auto või suure rühma mootorratastega. Kusjuures on liine, millele eelbroneeringuid teha ei saagi.

Oluline on teada, et turismi edendamise eesmärgil on praamiga ülesõit mitu korda odavam kui ei minda välja otse peasaareni, vaid ööbitakse mõnel vahepealsetest saartest.

Kultuurne Motobande Ahvenamaal Foto: erakogu

#19 Kumlinge — Vårdö — Mariehamn

Ahvenamaa peasaar on umbes 50 kilomeetri pikkune ning selle alla kuuluvad sildade kaudu ühendatud saared Eckerö, Lemland ja Lumparland. Arhipelaagi kuuekümnest asustatud saarest suurimad on veel Vårdö, Föglö, Sottunga, Kumlinge, Brändö ja Kökar. Mõningase kodutöö tulemusena on võimalik kogu see komplekt panna kokku üheks terviklikuks reisiringiks.

Kuna kõrghooajal kvaliteetseid ööbimiskohti napib, on mõistlik need varakult broneerida, kusjuures kohalikega suhtlemiseks tasub soome keele asemel kasutada inglise keelt, milles tuleb igati kasuks iga vähegi meeldetulev rootsikeelne fraas.

Ehkki saarestik kuulub Soome riigi koosseisu, on tegemist vägagi rootsikeelse ja -meelse alaga — pea 30 000 elanikust üle 90% on rootslased. Vårdö saarel paiknevast Hummelviki sadamast peasaare poole sõites tuleb riburada pidi ette mitmeid piirkonna tuntumaid vaatamisväärsusi. Esmalt venelaste Krimmi sõjaks ehitatud Bomarsundi kaitserajatiste varemed, seejärel kohe Kastelholmi loss, üks viiest tänapäevani säilinud keskaegsest kindlusest Soomes. Esimesel korral Ahvenamaal olles sõitsin seejärel läbi saare ainukese tunneli, mille kõrval paiknevad kaheeurose piletiga vaatetorn ja kohvik Uffe på Berget. Kultuurse Motobandega keerasime veidi enne tunnelit paremale ja käisime ära peasaare põhjaosas asuva Geta mäe (Getabergen, 129 meetrit) otsas. Päris viimane lõik tuli liikuda mööda väga kvaliteetset kruusateed, mille korvas ülevalt avanev müstiline vaade. Tavapärases mõistes ringi ümber Ahvenamaa peasaare teha ei saagi, sest mitmesse neemetippu tuleb sõita edasi-tagasi sama teed pidi.

Turism on Ahvenamaa jaoks oluline majandusharu, kõikvõimalikel atraktsioonidel kalapüügist paadisõiduni on hinnasilt kohe varnast võtta.

Mariehamnis ööbisime hotellis Cikava, mille aias paiknes lausa soojendatud veega bassein. Päevale pani ilusa punkti ühine õhtusöök mere kaldal legendaarse purjelaeva Pommerni kõrval asuvas restoranis ÅSS Paviljongen.

#20 Mariehamn — Eckerö — Kökar

Ahvenamaa on täielikult demilitariseeritud piirkond, mistõttu on siinsed noormehed sõjaväekohustusest vabastatud. Esimese maailmasõja ajal rajasid venelased võimsad rannakaitsepatareid Eckerö ja Hammarlandi kanti. Sålise patarei külastamiseks peab olema valmis väikeseks kruusajupiks ja munakivideks. Et aimata kiviklibuks õhitud ehitiste kunagist võimsust, tuleb kasuks suur hulk ettekujutusvõimet — õnneks on sealsamas olemas maketid. Teine, Kungsö batteri asub Gottby küla juures. Juba eelmisel päeval hakkas Ago Andersoni Suzuki kummalist häält tegema, Ago enda sõnul kõlas see nagu „lagalaga-rõdõns”. Nüüd teame kõik, et niimoodi ütleb mootor enne täielikku kokkujooksmist. Ärevust oli palju, kuid abi saabus ootamatult kiiresti ühe tõstukiga veoauto näol. Kuna Ago tsikkel ootas sadamas kojutoimetamist, veetsid tema ja veel osa seltskonnast motoekskursiooni asemel lõbusalt aega veekeskuses Mariebad. Aastatel 1906-1913 tegutses Ahvenamaal omamoodi eesti kunstnike ja kirjanike koloonia. Kaunist loodusest ammutasid mitme suve jooksul inspiratsiooni Konrad Mägi, Nikolai Triik, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.

Önningby muuseumi taga olevale graniitkünkale on püstitatud Jüri Ojaveri loodud nooreestlaste mälestusmärk, mis jäädvustab delikaatse kohatundlikkusega eestlaste osa Ahvenamaa kultuuriloos.

Siit läks sõit juba otsejoones Långnäsi sadama poole, kust algas pea kolmetunnine merereis praamil meie ringi viimase saare, Kökari suunas. Ööbisime romantilises majutuskohas nimega Brudhäll.

Saarestikku seiklema minnes möödubki suur hulk aega praamidel, nii et pikemate sõidupäevadega harjunutele võib kilomeetreid väheks jääda.

Lisaks traditsioonilistele saitidele soovitan Ahvenamaa vaatamisväärsuste ja ööbimiskohtade leidmiseks lihtsa ja praktilise ülesehitusega internetilehekülge aland.travel.

Raamatu saad tellida kirjastuse Helios kodulehelt või osta raamatupoest.