AVASTA VALGAMAAD | Uhked lossid, põnevad sportimisvõimalused, kodumaised muumiad ja parim vein ootavad sind just siin — Eestimaa lõunaväravas

Vaata ka galeriid!
Valgamaa
Valgamaalt leiab ka viinamarjaistandusedFoto: Thea Karin

Seal, kus tegutses rukkikrahv, purjetajad Nõuni järve äärest seilavad kasvõi Seišellidele, Kaagjärve Veenused ja roosid näitavad oma ilu ja igal pool jalutavad toonekured — seal saab läbi kollase raami heita pilgu kaunitele detailidele järvederohkel kuppelmaastikul.

Kes jõuab Valgamaale, ei tohiks külastamata jätta Sangaste lossi Ringtalli Avastuskeskust. Näitusel „Rukkikrahv ja Ilmaimed” selgub, et kõik, mida meie täna enesestmõistetavaks peame, olgu see lennuk või arvuti, on 19. sajandil juba ette ära mõeldud. Räägivad neist ideedest toredad joonised kaunitel tellisseintel.

Lossi tuntakse Krahv Friedrich Magnus von Bergi järgi, kes lõi maailma esimese teadlikult aretatud rukkisordi, tõi Sangastesse esimese telefoniühenduse, keskkütte, edendas tõukarja- ja hobusekasvatust, nõnda et tema mõisast ostetud sugutäkk Hetman pani aluse Tori hobusetõule. Ta ehitas lauta rippraudtee, rakendas masinlüpsi, kasutas esimesena Eestis kartulikombaini ja aurujõul töötavat iseliikuvat rehepeksumasinat. Piljarditoa kahhelahjudelt leiab satiirilisi märkmeid, edastades ajastu hõngu, kus karikeeritakse olukordi ja isikuid presidendist golfiproffideni.

Selline loominguline mõisnik ei olnud tollal Berg aga üksi, Valgamaa Kaagepera lossis tegutses mõisahärra von Grote, kellele talumehed tema 80ndaks juubeliks kirjutasid isegi tänukirja, mis ripub lossiseinal. Teisel korrusel on mõisahärra tuba ning fotod, koolmeistristelt-fotograafidelt Johannes ja Carl Lucikinilt. Fotodest on põneva raamatu “Kaagjärve Veenused” kokku pannud paigaga seotud kirurg Tiit Meren. Mõisa läheduses on Kaldetalu, kus metsaveerel näeb suurt kitsekarja ja kitsepiimast valmib terve rida huvitavaid mahetooteid.

Seotud lood:

Valgamaa koostöövõrgustik KOTUS üllatab Harglas külastajat oma bussipeatustega. Aktiivne kohalik kogukond on peatustest loonud mugavad ootepaviljonid, maalitud diivanite, patjade ja piltidega. Lillekastid on nii ehtsalt maalitud, et lilli lähevad inimesed isegi katsuma. Kaks figuuridega pinki bussipeatustes valmistas kohalik puukunstnik, millest seal istuv ema lapsega sümboliseerib ka seda, et just selles külas on lapsi pea sama palju kui täiskasvanuid.

Kui maailmakuulsad muumiad pärinevad Egiptusest, siis Hargla koguduse kalmistu väike perekond Wassermannide erakabel peidab endas 9 haruldast looduslikku muumiat 18. sajandist ja need on ka Eestis enamikule teadmata. Konserveerimis-ja digiteerimiskeskus KANUT on teinud 2020. aasta suvel ülevaate ja kirja pannud mõtte, kuidas neid ka avalikkusele eksponeerida. Tellingumäele tasub teha väikene matk, kus infotahvlid räägivad käänulise Mustjõe võimetest, mis suurvee ajal muutub kuni 1,5 km laiuseks jõeks.

Nuustaku Rantšos pakub Priit Viks hulgaliselt võimalusi erinevaid spordivaldkondi proovida — hea harjumus peab tekkima juba lapsepõlves, ütleb endine olümpiasportlane. 1886. aastal loodud kaunis peahoones on sisetingimustes loodud lasketiir virtuaalaskmissüsteemiga, õuealal jalkapiljardi ja disc-golfi kõrval panan end proovile ka laserbiatlhlonis- ja laskmises. Purjelaud meeldis aga Aile Viksile nii väga, et tema vaimustusest on tänaseks saanud purjelauaklubi purjelaud.ee, kus saab romantiliselt kaunil Nõuni järvel vett nautida. Nõuni Purjeklubi kommodoor Elmo Sauli käe all saab ka purjetamist õppida. Seal sai viimase lihvi ka järveäärne väike maja www.purjeklubi.ee mis sobib ööbimiseks, päikeseloojangu nautimiseks ja purjetamise vahele pausi tegemiseks.

Puidust punder, savist sander, niinest nikanakake? (leivamõhk, ahi, sõgel)

Selline mõistatus ootab külastajat Eesti ainukeses vee jõul töötavas ajaloolises vesiveskis, mis asub Hellenurmes ja kus veski toimimise ja tõelise traditsioonilise eesti leiva tegemise eest hoolitseb veskiemand Mae Juske. Lisaks veskile leiab siit muuseumi, leivakoja, veski spa (paisu all), just hiljuti restaureeritud ruumides leiab veskipoe, loome- ja värkskoja, millele lisandub puutöökoda.

Kes soovib vähem sporti ja rohkem naudingut, läheb tutuvuma Murimäe veiniga, kus kõigepealt lummab vaade järvele, lilledele ja metsale vaatega üle viinamarjaistanduse, kus kasvavad ka vanad vene sordid, sest need saavad hakkama ka Eesti kliimas. Murimäel on Eesti suurim viinamarjaveinide kollektsioon: registris kokku 28 erinevat toodet. Eriline koht on ka Toidupada, künklikul maastikul, lillede ja vanade hoonete vahel. 100 aastat vanad palgid on pereinaine Krista Tiido ise kokku toonud. Täna saab siin ka ööbida ja suitsusauna proovida. Suviste külaliste jaoks on seintel talvepildid, talviste jaoks suvepildid, sest igatsus just selle järgi, mida parajasti ei ole, on alati olemas.

Vaata ka galeriid kõikidest kirjeldatud vaatamisväärsustest: