AVASTA EESTIMAAD | Lahemaa mõisates ja kalurikülades leiab nii silmailu kui põnevaid tegevusi

 (3)
Vihula mõis
Tuulik Vihula mõisa juuresFoto: Rauno Volmar

Suvi läheneb ja vast hakkavad piirangud vähemalt Eesti piires tasapisi muutuma leebemaks. Seetõttu on õige hetk, et alustada Eesti siseturismi tutvustavate artiklite sarjaga, et anda ülevaade põnevatest paikadest, kus tasub Eestis ringi vaadata. Välja oleme jätnud kõigile teada-tuntud kuurordid ja linnad, et keskenduda veidi väiksematele pärlitele. Esimesena teeme juttu Lahemaast.

Lahemaa mõisad ja kalurikülad

Põhja-Eestis Harjumaal ja Lääne-Virumaal leiab uhkeid viina põletamisest rikastunud baltisaksa mõisaid, millele pakuvad kontrasti rannikuäärsed vanad kalurikülad. Nendes toimetas maarahvas, kes teenis elatist peamiselt kalapüügi, aga ka salakaubaveoga. Kui juurde lisada ka Eesti esimese rahvuspargi — Lahemaa rahvuspargi — imekena loodus enda rabade ja soodega, siis rohkem polegi midagi vaja, et piirkonnas ringi sõites tore nädalavahetus veeta.

Mõisatest tooksime eraldi välja Palmse, Sagadi, Vihula ja Kolga mõisad, millest esimesed kolm on väga hästi renoveeritud ja kust leiab eest nii majutuse, muuseumi kui kauni mõisapargi. Kõige rohkem tegevust leiab kahtlemata Palmse mõisast, kus saab tutvuda mõisa ajaloo ja eluga, uudistada palmiaias eksootilisi taimi, degusteerida veinikeldris head ja paremat või külastada Eesti piirituse muuseumit. Romantikud aga saavad teha paadisõidu mõisapargi tiigil.

Seotud lood:

Hoopis teist tera on aga Stenbockide suguvõsale kuulunud Kolga mõis, mis pole küll uhkelt renoveeritud nagu eelmised, kuid mis võlub enda pompöössusega. Hea õnne korral võib olla avatud ka väike mõisa ajaloole keskenduv muuseum ja hubane kodukohvik.

Rannikuäärsetest küladest väärivad sissesõitmist Vergi, Pärispea, Viinistu, Käsmu ja Altja, millest viimases pakub traditsioonilisi Eesti sööke ja kõrtsuhõngu Altja kõrts. Viinistul aga saab heita pilgu Viinistu Kunstimuuseumile. Kes soovib varbad liivaseks teha, siis piirkonna kuulsaim rannakuurort on muidugi Võsu oma mõnusa liivase rannaga. Samuti ootab suplejaid kena liivarand ees Loksal, mis Võsuga võrreldes on märksa rahulikum ja vähem rahvastatud. Väisata tasub ka Hara sadama varemeid, kus nõukogude ajal remonditi allveelaevu.

Loodusturismi huvilised aga ei saa üle ega ümber Viru rabast, mille matkarada on 3,5 km pikk. Raba keskel on vaatetorn ja laukad, mis sobivad hästi supluseks.

Uuri suvepuhkuse kohta Lahemaal lähemalt Reisidiilide lehelt — SIIT!