Kihnu Jõnn ja Kihnu Virve, kes neid jõuaks lahuta

Mandrilt 12 km kaugusele jääv Kihnu saar on koduks lausa kahele Eesti legendile. Kui metskapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn on osa meie folkloorist, siis armastatud rahvalaulik Virve Köster on legendiks saanud juba oma eluajal. Aastakümneid Kihnu lippu kõrgel hoidnud Virve on kindlasti sama suur tõmbenumber külastajatele nagu seda on saarevaht Jaan Tätte Vilsandil.

Kihnu saarelt leiab mitmeid vaatamisväärsusi — avatud on muuseum, mis tutvustab saare pikka ajalugu ja aastaringselt korraldatakse erinevaid üritusi, mis hoiavad Kihnu vaimu elus. Seda tõestab tõsiasi, et Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja. Mandrilt Kihnu sadamesse jõudes on võimalik laenutada jalgratas, mis teeb saarel liikumise hõlpsamaks. Ratta seljas ongi hea võimalus ette võtta Kihnu Reesuratas ehk ca 23 km pikkune retk läbi Kihnu, mida ilmestavad mitmed vaatamisväärsused. Tuntuim neist on kahtlamata 1865. aastal ehitatud Kihnu tuletorn. Marsruut on suuresti viidastatud, nii et eksimisruumi väga ei ole ning teekond on läbitav nii jalgsi, ratta kui ka sõiduautoga. Kui aga soovid saarel tiirutada nagu kihnukas, siis tuleb hoopis vaadata nostalgilise külgkorviga mootorratta poole.

Abruka, Jamaica, kõike näha võin ma

Abruka on pindala suuruselt 11. saar Eestis. Väiksel, kuid kõrgelt hinnatud saarel on levinud ütlus, et kui Abrukal sulle üldse keegi vastu peaks tulema, siis on see kas kalur või kirjanik. Puhata saab Abrukal nii telkides kui ka saarel öömaja pakkuvates taludes. Rahu ja vaikust ihkav puhkaja saab Abrukal ka küllaga silmailu kogeda — rannikualasid hooldavad mägiveised on vaatepilt, mida mujal Eestis ilmselt nii lihtsalt näha ei õnnestu. Samuti on saar koduks klassikalistele Eesti metsloomadele nagu põdrad, kitsed ja hirved. Maa ja taeva vahel saab jälgida saare vaatetornist lindude (sh merikotka) tegemisi või ette võtta suuremaid linnuvaatlusretki rännete tippajal sügisel ja kevadel. Isegi taimestik Abrukal on imepärane — saare niitudel kasvab kümmekond kaitsealust orhideede liiki.

Lihtsaim viis Abruka külastamiseks on praamiga Kuressaares asuvast Roomassaare sadamast. Abruka jääb Roomassaare sadamast ca 5 km kaugusele.

Vormsi — tükike Skandinaaviat Eesti maalapil

Pika ajalooga saare juured ulatuvad 13. sajandisse, mil rootslased Vormsi oma valdusse võtsid. Sellest ajast peale on saar arenenud võrreldes mandriga omasoodu, mis väljendub nüüdseks saare kultuuriruumis ja arhitektuuris. Seda pikka ajalugu näitab üks omanäolisemaid kalmistuid meie vabariigis. Saare varasemad elanikud puhkavad Püha Olavi kiriku lähistel tihedas metsatukas — hästi säilinud hauatähistega kalmistul asub ühtlasi ka maailma suurim rõngasristide kogu.

Vormsi väärib kindlasti mitmepäevast külastust — seda kõike soodustavad erinevad majutusvõimalused (sh telkimisplatsid, kämpingud ja külalistemajad), mis pakuvad vaheldust rutiinsele argielule. Saare loodust saab nautida mitmetel matkaradedel. Võimalik on kasutada ka paadi-, rolleri või jalgrattalaenutust. Suveõhtute kirsiks tordil on imeilusad päikeseloojangud mere taha.

Uuri suvepuhkuse kohta Kihnus, Abrukal ja Vormsil lähemalt Reisidiilide lehelt — SIIT!