Austraalia liigub nii kiirelt põhja suunas, et maakaardid ja GPS on juba ebatäpsed

 (5)
Austraalia liigub nii kiirelt põhja suunas, et maakaardid ja GPS on juba ebatäpsed
Austraalia kosmosest. NASA

Tõsi, päris nii dramaatiliselt kiire see liikumine pole, et Roheline manner saaks peagi osaks põhjapoolkerast. Viimase 22 aastaga on Austraalia põhja poole reisinud umbes pooleteist meetrit - ent geoloogilises mõttes tähendab see, et Austraalia liigub põhja poole üsnagi nobedalt.

Põhjus seisneb selles, et Austraalia asub kõige kiiremini liikuval tektoonilisel laamal meie planeedil. Laamaks nimetatakse osa meie planeedi pragunenud kivisest koorikust ehk litosfäärist, selliseid laamasid on Maal mitukümmend. Litosfäär on pragunenud Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu ning üksteise suhtes liikudes põhjustavad laamad maavärinaid ja vulkaanipurskeid.

"Inimesed on juba meilt küsinud, kas nende naabri bassein, mis on poolteist meetrit liikunud, on nüüd nende oma," ütles Reutersile Dan Jaksa, Austraalia maateaduste keskuse andmehaldur. "Kindlasti mitte! Austraalia liikumine tähendab, et basseini koordinaadid on suhtes ülejäänud maailmaga muutunud 1,5 meetri võrra."

Pooleteisemeetrine liikumine on toimunud võrreldes aastaga 1994, mil viimati pikkus- ja laiuskraade täpsustati.

Jaksa sõnul liigub Austraalia laam põhja kiirusega umbes seitse sentimeetrit aastas. Kaardistussüsteemid ja GPS aga laamade liikumist ei arvesta. Seetõttu tegelevadki sealsed maateadlased oma kontinendi koordinaatide täpsustamisega. Rehkenduste tulemus ilmub järgmisel aastal ja sellel peaks manner olema paika pandud väikese varu ehk arvestusega, kus Austraalia peaks asuma aastal 2020. See tähendab, et esialgu on manner veel 20 sentimeetrit õigest kohast eemal, ent jõuab kolme aasta pärast õigesse kohta. Ka USA-s on plaanis geodeetidel mandri asukoht aastaks 2022 üle vaadata ja täpsustada.

Tõsi on, et kui mõnes võõras linnas konkreetset maja või tänavat otsid, pole pooleteisemeetrine eksimus suur probleem. Ent on situatsioone, kus poolteist meetrit eksimust võib olla väga oluline - näiteks isesõitvate autode kontekstis.