Rännumehe iseloom on juba kord säärane, et kuigi kaua ta kodus ei püsi. Viis-kuus, maksimaalselt kümme aastat – ning juba tahab ta taas minna! Seiklema, maailma avastama, ennast proovile panema.
Nii ka mina. Viimasest reisist Keilasse polnud kaheksat aastatki möödas, kui rännupisik jälle vere vemmeldama pani. Sellele kutsele pole võimalik vastu panna. Lõpp kodusele elule, ees ootab silmapiir!
Jäi vaid üle valida sihtpunkt. Keilas oli olnud huvitav, kuid sedapuhku ihkas hing midagi eksootilisemat, isegi ohtlikku. Õige rännumees ju katsumuste ees risti ette ei löö. Kellele ei meeldi veres pulbitsev adrenaliin, see pikutagu kodus. Seega otsustasin sõita Soome.
Ja loomulikult laevaga! Meri on ürgne stiihia, mis sobib õige rännuhundi vaja- dustega. Meri üllatab alati. Merel võib olla näiteks torm. Meres elavad kalad ja mõned neist on suured. Kodusnorutajale võib see kõik tunduda liiga riskantne, aga jänesed šampust ei joo.

Enne rännaku algust on mõistlik end teekonnaks ette valmistada ja sihtpunkti tundma õppida. See tasub end hiljem alati tuhatkordselt ära. Kõige lihtsam ja samas tulutoovam on kasutada interneti teenu- seid. Nii ma ka tegin ja sain teada palju olulisi asju. Siinkohal väike valik. Soome pealinn on Helsingi. Soomes räägitakse soome keelt. Soomes on peale Helsingi veel näiteks sellised linnad nagu Oulu ja Tam- pere. (Tegelikult on linnu veel, aga ruumi kokkuhoiu mõttes ma neid kõiki siia kirja panema ei hakka.) Helsingis on teatreid ja muuseume. On ka raudteejaam. Soome on tuhande järve maa.
Sellised faktid, mis tõestavad, kui mit- mekesine ja kirju on lai maailm, kütavad uudishimu ning sa ei suuda ära oodata hetke, mil sa seda kõike oma silmaga näed. Ja pildistada saad. Siiski tuli enne minekut lahendada veel mõned olulised küsimused. Näiteks – mul on koer ja ma käin temaga jalutamas. Aga kes jalutab koeraga siis, kui ma olen reisil? Kas jalutab naine? Või jalu- tab tütar? Kumb jalutab hommikul, kumb õhtul? Võib teha näiteks nii, et naine jalutab hommikul, aga tütar õhtul. Võib teha nii, et tütar jalutab hommikul ja naine õhtul. Või siis jalutab koeraga ainult naine. Pealegi on mul veel üks tütar, nii et ka tema võib koeraga jalutada. Seega võib teha ka nii, et hommikul jalutab üks tütar ja õhtul teine, või siis nii, et hommikul jalutab see teine ja õhtul esimene. (Päeval peaks ka tegelikult koeraga jalutama, aga ma ei hakanud seda siia kirja panema, sest muidu läheks pikale.)
Ühesõnaga, igasuguseid võimalusi on, aga kõik need tuleb hoolikalt läbi mõelda ja läbi rääkida. Muidu hakkavad sellised problee- mid reisi segama. Ütleme, et sa oled para- jasti Helsingis ja siis keegi pereliige helistab ning küsib midagi. See pole üldse hea.
Reisimine just selleks ongi välja mõeldud, et inimene vabaneks vähemalt mõneks ajaks rutiinist ning pisimuredest. Rännusaapaid jalga tõmmates peavad argiaskeldused jääma selja taha.

Viimaks õnnestustki kõiges kokku leppida. Nüüd jäi üle veel pakkida kohver. Kohver on kõige parem. Seljakott on ju ka variant ja mõni rännumees pooldabki tulihinge- liselt just seda leiutist, aga minu arvates ei saa sealt pärast asju kätte, sest seljakott on nagu toru – need asjad, mis sa seljakoti põhja topid, jäävad teiste asjade alla ja neid on hiljem väga keeruline välja koukida. Aga kohvri teed naksti lahti ja leiad kohe kõik üles.
Hea on ka selline üleõlakott, pika lukuga. Keilas ma omal ajal sellisega käisingi ja oli väga mugav.
Need kõik tunduvad pisiasjad, aga tegelikult ei ole seda sugugi. Vana rännumees teab, et korralik varustus on erakordselt oluline ja võib vahel isegi su elu päästa.
Lõpuks tellisin ma takso ja sõitsin sadamasse. Seal läksin laeva peale ja sõitsin Helsingisse. Õhtul tulin teise laevaga tagasi.
Väga tore reis oli ning jäi kauaks meelde.