On igati mõistetav, et keerulistel aegadel tuleks veel rohkem kokku hoida, koostööd teha, erimeelsused hetkeks unustada ja üksteist toetada. Vaid nii on võimalik raskused üle elada ja mingi aja möödudes jätkata oma igapäevast elurütmi. Kahjuks tuleb kurvastusega nentida, et see kõik jääbki tegelikkuses vaid heaks mõtteks. Kui kriisi alguses oli turismisektor rohkem üksmeelel ja üksteist toetav, siis praeguseks on maskid langenud ja iga päevaga paljastub üha enam inimeste tõeline pale ning olemus. Ja kahjuks ei ole see midagi meeldivat, pigem üsna ebameeldiv ja vastik. Hetkel on turismis kõigil kirjeldamatult raske ja minu suureks kurvastuseks leiavad ometigi mõned meie seast, et nemad on teistest peajagu üle, paremad ja saavad lubada endale kogu ülejäänud turismisektori suhtes solvavaid väljaütlemisi.

Estraveli juht ja Turismifirmade liidu asepresident Aivo Takis süüdistab oma 8. jaanuari sõnavõtus väga suurt osa Eesti turismisektorist. Nimelt leiab ta, et väikefirmad rikastuvad alusetult suurte arvelt. Minu jaoks isiklikult ning ilmselt ka kogu sektorile on see äärmiselt ootamatu süüdistus. Turismiinimesena on mul endal seda lausa piinlik lugeda, sest seni olen pidanud Estraveli juhti siiski üsna arukaks inimeseks. Huvitav oleks ka teada saada, kas Aivo Takis väljendas antud juhul kogu ETFL-i või enda isiklikku seisukohta. Nimelt koosneb Eesti turismisektor väga suures osas just väikefirmadest, kelle töötajate arv jääbki enamast vahemikku 1-5 inimest. Sellele vaatamata peavad ka väikefirmad tasuma täpselt sama mõõdupuu järgi riigimakse ja täitma seadusest tulenevaid kohustusi. Ei ole nii, et väiksematele on seadused pisut leebemad ja suured on seaduse ees põlvili surutud. Hetkel on kahtlemata väga raske ja keeruline aeg kõigil, mis eeldaks justkui rohkem koostööd, mitte aga koostööpartneri või kolleegi mutta tampimist. Siinkohal tahaks Takisele meelde tuletada, et Eesti Turismifirmade Liitu kuulub ka väga palju just neid väikeseid reisifirmasid, keda põhjuseta alusetus rikastumises süüdistatakse, kuid kes ometigi igal aastal samasse liitu kuulumise eest kohusetundlikult aastamaksu tasuvad. Huvitav oleks nüüd teada või kuulda, mida ETFL-i ridadesse kuuluvad väikesed reisibürood ja ettevõtjad ise selle peale ütlevad. Kui mina oleks antud liidu liige, siis esitaksin kohe lahkumisavalduse ja leiaksin endale uue katuseorganisatsiooni, kus mind võrdväärsena koheldakse, aga eks siin olegi nüüd kõigil nendel väikestel mõttekoht.

Riigi poolt planeeritav kolmas reisifirmade toetusmeede on toetuse saamise aluseks seadnud ka rea tingimusi, millele ettevõte vastama peab. Seega niisama reisibürooks olemisest toetuse saamiseks veel ei piisa. Praeguseks on ka nende tingimuste täitmine paljudele juba üle jõu käiv, sest kohe saab täis juba tervelt aasta, mil reisibürood oma tavapärast tööd ei ole saanud teha ja sissetulek praktiliselt puudub. Siinkohal ei saa me isegi rääkida sissetulekust, vaid pigem sellest, kui suureks või väikeseks kujuneb mingi kuu kahjum. Et arusaamatuks ei jääks, miks ma Aivo Takise mõttevälgatusest nii põlema läksin, siis mina olen juba 14 aastat tasunud ausalt riigimakse täpselt sama mõõdupuu alusel nagu seda on teinud Estravel. Töötajaid on ABC Reisides tõesti vähem (3), aga koondatud ei ole endiselt kedagi. Ning kui jagada väikefirma tasutud maksud töötajate arvuga ja teha sama tehe Estraveli puhul, siis tegelikult saame üsna sarnase tulemuse. Ei ole ka mingit alust pidada Estraveli töötajad tähtsamaks, kui mõnes teises väikefirmas, sest igal pool teevad seda sama tööd ju inimesed meie ümber. Seega leian, et mitte kellelgi ei ole õigust üles näidata nii enesekeskset suhtumist teiste suhtes.

Ja kui rääkida karjuvast ülekohtust, siis sügisel jagati riigi poolt veel täiendavalt ühekordset tagastamatut abi. Ka siis lootsid paljud väikeettevõtjad, et ehk on oodatud abi nüüd lõpuks tõesti saabumas. Tegelikkus oli aga paraku hoopis midagi muud. Sellest abist said osa küll ka reisibürood, aga vaid 22 suuremat ja need, kes omavad IATA litsentsi. See tingimus oli aga toetuse saamisel ülioluline ja tundub sama veider nagu see, et taotlejal pidanuks olema sünnimärk vasakul huulel või sinised silmad. Sellise nõude lisamine lõi turismisektoris äärmiselt ebaõiglase olukorra, kus raha jagati ära vaid väga väikese seltskonna vahel ja tegelikkuses ei leevendanud see olukorda sektorisiseselt. See tekitas kindlasti palju nördimust, aga mitte keegi väikestest ei hakanud halvustama avalikult oma kolleege mõnest suurfirmast. Me oleme ju tegelikult kõik kolleegid ja koostööpartnerid ning hoiame kokku. Seega leian, et Estraveli juht Aivo Takis võlgneb kogu turismisektorile ühe paganama suure vabanduse enda väljaütlemiste eest ning võiks tulevikus nendest hoiduda.

Argo Taur on ABC Reiside tegevjuht, MTÜ Reisibüroode Liidu juhatuse liige ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni liige.