2016 oli siseturismile lausa rekordiline aasta
Turismi esimese 10 kuu statistika näitab rohkem kui 7% kasvu nii majutatud välis- kui ka siseturistide arvus. 2015. aastal kukkunud välisturistide arv oli taas taas tõusuteel. Suurimad kuni 20% juurdekasvud tulid Euroopa suurtest riikidest, nagu Poola, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ja Holland. Kasvanud on ka Aasia riikidest pärit turistide arv.
“Eesti peamistest ja olulisematest saatjaturgudest on stabiliseerunud eelmise aasta kukkumise suurim põhjustaja Venemaa ning kasvu näeme kõikide teiste peamiste saatjariikide osas. Kasvanud turistide arv kõikidest naaberriikidest,” ütles Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Mariann Lugus. “Ka siseturism on teinud tubli tõusu ning kui uuel aastal 12 kuu lõplikud numbrid saabuvad, on need ilmselt kõigi aegade parimad.”
Lugus rõhutab, et kuigi turismiaasta kujunes Eestile heaks, ei saa edulaine harjale pikalt puhkama jääda ning ees seisab raske töö, et ülemaailmsel tihedal turismiturul kõvas konkurentsis edukas olla. “Peame mõistma, et turism on Eesti majanduses väga suur ja oluline valdkond, mis annab tööd 96 000 inimesele ehk kuuendikule kogu Eesti töötavale elanikkonnale,” ütles Lugus. “Seetõttu tuleb turismi puudutavad sammud ja otsused väga hoolikalt läbi mõelda.”
“Kuigi koostöö riigi, EASi koosseisus oleva Turismiarenduskeskuse ning reisiettevõtete vahel on endiselt hea ja tõhus, peame ka edaspidi panema suurt rõhku Eesti kui mitmekesise, hea kvaliteedi ning hinna suhtega ja turvalise reisisihtkoha tutvustamisele. Peame nentima, et oleme väike ja noor riik ning enamik inimesi maailmas lihtsalt ei tea meist piisavalt,” lisas Lugus.
EASi andmetel jätsid väliskülastajad 2015. aastal Eestisse 1,72 miljardit eurot, sealhulgas 1,37 miljardit eurot reisiteenuste ja 0,353 miljardit eurot reisijateveo eest. Turismi eksport moodustas 10,6% kogu ekspordist ning 32,6% teenuste ekspordist. Maailma Turisminõukogu Turismi majandusmõjude raporti Estonia 2016 andmetel oli turismi kogumõju Eesti 2015. aasta SKPsse 15,5%.
“Toetame valitsuse otsust mitte tõsta järgmisest aastast Eesti majutusasutuste käibemaksu, sest see oleks seadnud Eesti võrreldes naabritega väga keerulisse konkurentsiolukorda. Kuna turism on väga pika ettemüügiga valdkond, on teadmine, et majutuse käibemaks tõuseb, siiski oma mõju avaldanud,” rääkis Lugus. “Kui pikalt läheb aega, et selle mõjud neutraliseeruvad, ei oska praegu öelda.”
Eesti inimeste reisisihtkohad on Eesti Turismifirmade Liidu andmeil 2016. aastal maailma poliitiliste sündmuste tõttu muutunud.
“Eestimaalased on alati reisihuvilised olnud ning kui ühed sihtkohad keeruliste sündmuste tõttu vähem atraktiivsemaks muutuvad, leitakse endale kiiresti uued lemmikud,” ütles Lugus.
Kui senistesse eestlaste peamistesse puhkuse sihtkohtadesse Türki ja Egiptusesse on reisimine kuni poole võrra vähenenud, siis järsult on kasvanud Kreekasse ja Bulgaariasse reisinud inimeste arv.
“On väga oluline, et Eestil on lennufirma, mis tegutseb meie inimeste huvisid silmas pidades, sest otseühendus Eestiga on alus paljude teiste valdkondade arenguks,” ütles Lugus. “Sel aastal alguse saanud Nordica strateegiline koostöö Poola lennufirmaga LOT on Eesti reisiturule hea märk, sest laienev liinivõrk loob häid ühendusi lisaks Euroopale ka paljude Põhja-Ameerika ja Aasia sihtkohtadega ning tekitab võimalused rohkemate turistide jõudmiseks Eestisse.”
