13 levinud petuskeemi, millega reisijaid üritatakse tüssata
Trooja hobune bussi pagasiruumis
Kataloonia politsei avastas hiljuti, et vargad peidavad end bussipagasisse. Suurde kohvrisse peidetud varas ronib reisi ajal pagasiruumis kotist välja, tühjendab lähimad kohvrid väärtesemetest ja poeb siis oma koti sisse tagasi.
Kahtlased abistajad maanteel
Kui sõidad autoga ja kõrvale jõudnud masinast osutatakse oletatavale katkisele rehvile või mõnele muule probleemile ja soovitatakse peatuda, siis peatub ka "abivalmis" osutaja. Sel ajal, kui autoratast koos uuritakse, vinnab teise auto kaasreisija salongist ära mõned väärtesemed. Teine versioon autopettusest on kojamehe vahele pandud lipikuga - kui juht istub autosse ja märkab lipikut, tuleb ta välja seda eemaldama. Halvemal juhul ärandatakse auto, leebemal juhul võetakse sel hetkel kiiresti autost mõni kott või väärt ese ja joostakse minema.
Nõu maanteeröövlite käest pääsemiseks: sõida lukustatud ustega, proovi katkise rehviga jõuda lähimasse teenindusjaama või tanklasse.
Segadus turvaväravates
Lennujaama turvaväravates tuleb oma sülearvuti tõsta eraldi kasti, et läbivalgustusest läbi lasta. Süleriomaniku ees on aga paar inimest, kellest üks läbib metallidetektori edukalt, teine aga jääb toppama taskutesse "unustatud" müntidega. Sel ajal, kui temaga askeldatakse, võtab teine juba kontrolli läbinud varas lindilt tulnud süleri ja kaob rahva sekka. Selline petuskeem on levinud maades, kus saab lennukite väljumise alalt lennujaamas lihtsalt tagasi teisele poole turvaväravaid. Nii on näiteks USA-s.
Nõu arvutivarastest pääsemiseks: ära saada oma väärtuslikke asju turvalindile enne, kui metallidetektoriga värav on sinu ees vaba.
Valuutaspekulandid
Jultunud kassiirid ja valuutavahetuspunkti töötajad kasutavad erinevaid meetodeid kliendi kahjuks eksimisel lootes, et turist ei saa aru või ei pane tähele. Raha lugedes jäetase mõni number vahele või loetakse üht raha mitu korda. Teine valuutapettus puudutab vale valuutaga eksitamist: näiteks tšehhi kroone pakutakse poola zlottide asemel või "eksitakse" nullidega rahatähe lõpus - näiteks tagasi saadud türgi liiri kupüüril võib olla peal liiga vähe nulle.
Nõu valuutapetturite vastu: uuri enne reisile minekut valuutakursse ja rahatähtede välimust ning jälgi kohapeal rahade lugemist hoolikalt.
Valelik autorentija
Tavaliselt on puhkuse lõppedes koju naasvatel turistidel väga kiire, autorenti tagastatakse kiirelt auto ja allkirjastatakse kähku paberid. Koju saabudes avastatakse aga krediitkaardiarvelt, et olematu autokahjustuse eest on maha võetud kopsakas summa. See petuskeem on üsna levinud Euroopas.
Nõuanne: enne auto vastuvõtmist märgi ära kõik senised kahjustused ja kui oled saanud sellele nimekirjale rendifirma esindajalt allkirja, alles siis võta auto.
Jalgujääjad
Rahvarohketel tänavatel, turgudel ja raudteejaamades tekitatakse olukord, kus nagu juhuslikult jääb keegi turistile ette ja saab müksu. Viisakas rändur muidugi vabandab ja liigub edasi. Alles hiljem selgub, et tähelepanu hajumise hetkel on kotist midagi väärtuslikku kadunud.
Nõuanne: Veendu, et kotil on kõik lukud kinni. Rahakotti ei tasu jätta tagataskusse või lahtisesse taskusse. Võta tänavale kaasa vaid minimaalne kogus raha, ülejäänu jäta hotelli (seifi).
Kahjutasu nõudjad
Kõik algab nagu eelmise petuskeemi puhul - keegi jääb kogemata ette ja saab müksu, kuid pillab selle tõttu maha mõne väärtusliku eseme või prillid, mis purunevad (tegelikult on need juba enne katki). Siis järgneb häälekas nõudmine, et hoolimatu turist vaesele kohalikule suure kahju hüvitaks. Paljud ehmatavadki suurest kisast ja maksavad. Aafrikas on levinud veel autole otsahüppamine ja siis maas väänlemine, mille peale tavaliselt koguneb vihane rahvahulk ja nõuab kannatanule suurt hüvitist.
Nõuanne: selliste olukordade lahendamiseks paku alati politseisse pöördumist. Tavaliselt laheneb seepeale olukord ise.
Riidemäärijad
Vaatamisväärsusi imetledes kostab äkki plärtsatus ja riidele maandub linnu ekskrement või mõni muu ollus - kas päris linnult või hoopis lavastatuna mööduja poolt. Sel ajal, kui turist peatub ja hakkab kahjusid hindama, lähenebki "tähelepanelik abistaja", kes aitab riiet puhastada. Lahtiriietumise ja nühkimise käigus puhastatakse ka turisti rahakott selles olevast sisust.
Nõuanne: rahakoti võiks kinnitada püksirihma külge või kasutada rahavööd.
Ebaaus politseinik
Turisti poole pöördub kodanik abipalvega end kuhugi kohale juhatada või pakutakse rahavahetust, narkootikume või suveniire. Siis aga saabuvad nagu maa alt paar politseimärkidega meest, kes nõuavad passi ettenäitamist ja soovivad uurida rahakoti sisu valeraha kontrollimiseks. Kui rahakott on üle antud, siis suure tõenäosusega mehed kaovad. Jultunumad mängivad näitemängu edasi väites, et tegemist on valerahaga ja see tuleb konfiseerida.
Nõuanne: kui ametnikud tunduvad kahtlased, tuleb küsida pildiga töötõendit ja läbiotsimiseks nõuda politseijaoskonda minekut.
Hooletu pillaja
Rongi, bussi või lennukit oodates istutakse oma kohvrite juures. Korraga möödub keegi kiirustades ja pillab just sinu ees võtmed või (tühja) rahakoti. Talle järele joostes jäävad aga kotid üksi ja leiavad kiiresti uue omaniku, kes sealsamas seda hetke juba koostöös "kaotajaga" varitses.
Nõuanne: kui oled üksi, ära lahku oma kottide juurest, isegi kui see tundub kellegi suhtes ebaviisakas.
Litsentsita takso
Õhtul kõrgendatud tujus hotelli poole suundudes pakub juhuslik mees võimalust "taksoga" hotelli ära visata - hind tundub mõistlik, kuid hiljem võib pealeistumine kalliks maksma minna. Küsitakse väga suur summa, ähvardatakse või röövitakse.
Nõuanne: ära kunagi istu võõras linnas litsentsita taksosse, eriti kui oled üksi.
Kahtlane kokteil
Peale paari jooki baaris suundud tualetti ja saabud oma poolikut kokteili lõpetama, kuid vahepeal on midagi muutunud. Midagi on joogi sisse sokutatud. Hiljem ärgates on kadunud rahakott või juhtunud midagi veel hullemat.
Nõuanne: ära kunagi jäta oma jooki järelvalveta ning ära võta vastu pakutud jooki tundmatutelt inimestelt, kui ei ole näinud, et see on serveeritud otse baarmeni poolt.
Öine krediidikontroll
Oled just parajasti hotellitoas magama heitmas, kui heliseb telefon. Toru otsas on väidetavalt hotelliadministraator, kes kes vabandab ja tahab üle küsida krediitkaardiandmed, kas kõik sai ikka õigesti. Loed need ette ja heidad häiritult magama, kuid ärkad juba vaesemana. Helistaja polnud loomulikult hotellitöötaja ning krediitkaardiandmetega saab edasi toimetada juba omaniku teadmata. Pettuse teine versioon on hotellivormis töötaja, kes küsib luba dokumentidest koopia tegemiseks. Saanud dokumendid, kaob valetöötaja jäljetult.
Nõuanne: anna oma kaardiandmed vaid retseptsioonis ja mitte kunagi üle telefoni.
Hea lugeja, milliste pettuste ohvriks oled reisil langenud või kuidas on õnnestunud levinud pettustest pääseda? Kirjuta kommentaariumis.
