Rahvuspark on ligipääsetav aastas vaid neli-viis kuud, lühikesele suveperioodile järgneb kibekülm talv (lumi võib maha tulla juba oktoobri lõpus) ja seetõttu kolivad paljud kohalikud tagasi oma päriskodudesse teistes külades (talvituma jääb vaid paarkümmend inimest). Tushetis saab nautida ehedaid Gruusia loodusmaastikke – lumivalgeid mäetippe, tohutut avarust ja metsikut loodust. Lisaks imeilusale loodusele on ka Tusheti ajalugu ja kultuur väärt kogemist, gruusialaste külalislahkusest rääkimata. Enne järgmise aasta suveplaanide tegemist loe läbi alljärgnevad 10 põhjust Tusheti külastamiseks.

1. Vapustav loodus ja kõrgmäed

Tusheti on eriline oma looduse poolest, seal võid nautida imeilusaid vaateid ja muidugi kogeda omal nahal ka küllaltki suurt liigirikkust – murustelt nõlvadelt vaatab vastu kirju-kirju lillemuru. Maastik on küllaltki mitmekesine, segu kõrgetest lumiste tippudega mägedest, kolmest sügavast kuristikust ja järskudest rohelistest nõlvadest koos suurte lamba- ja hobustekarjadega. Kaukaasia mäed moodustavad sinitaevale vägeva raamistiku, pole sugugi harv juhus märgata taevas tiirutamas kas siis raisakulle või kaljukotkaid. Siit 45 000 km2 suuruselt alalt võib leida kasvamas üle 1500 taimeliigi, lisaks elab siin 60 imetajaliiki (sh Amuuri leopard).

Lisaks maalilistele maastikuvaadetele on täiesti võimalik vaadelda ka mägikitsesid (selleks on ehitatud lausa spetsiaalne platvorm).

2. Rohkem kui 1000 aastat ajalugu ehk pilguheit ühe mägirahva minevikku

Tushetis saab imetleda 1000-aastaseid kindlustorne, millest mõned tänapäevani vapralt gravitsiooni kiuste vastu on pidanud. Kusjuures tähelepanuväärne selle juures on see, et ehituskivina kasutatud kildakivide vahel pole mörti kasutatud – kivid on lihtsalt laotud üksteise peale (meisterlikkuse kõrgeim klass). Suurem osa majadest on samuti traditsioonilised – ehitatud kildakividest, mõningatel on isegi kivikatused.

Kõige populaarsemad külad Tushetis on ülemine ja alumine Omalo, Shenako, Diklo, Dartlo ja Verkhovani. Iga küla on oma nägu, aga Dartlo küla (pildil) on eriline arhitektuuripärl. Selle küla tumedatest majadest lausa õhkub minevikuhõngu, kui praegu majadeks ümber ehitatud tornid kandsid veel oma esialgset kaitsefunktsiooni.

Kindlasti tasuks külastada ülemises Omalos asuvat kohalikku etnograafilist muuseumi, mille on loonud ja mida peab loodusvaht Nugsar Idioidze (kui soovite muuseumi külastada, siis küsige küla peal seda meest ja ta näitab teile rõõmuga).

Tusheti religioon on segu ristiususust ja paganlikest kommetest. Mäekülgedel ja külade juures võib näha ohtralt kivist altareid, kuhu naistele on ligiminek keelatud, kuna usutakse, et naised tooksid sinna sisenemisel kaasa kaose.

3. Erilised traditsioonid

Hea aeg Tushetisse tulla on 100 päeva pärast munadepühi, sest siis toimuvad igas külas pidustused, millest ka turistid on lahkesti oodatud osa saama. Need pidupäevad sisaldavad endas nii religioosseid talitlusi (lammaste ohverdamine), külluslikke söömaaegasid, joomist kui ka huvitavaid mänge (näiteks üle karjasemantli hüppamist).

Teine hea võimalus on kohale tulla Tushetoba festivaliks, mis leiab aset iga aasta augustikuus. Tegu on tavaliselt 1-2 päeva kestva pidustusega, kus esinevad kohalikud tantsijad-lauljad ning avatud on turg, kust saab osta kohapeal kasvatatud head ja paremat (köögiviljasid, leiba, juustu, veini, chachad ja imeilusaid käsitöötarbeid).

Mägistel jalgradadel jalutades võid pea igal mäeküljel märgata lambakarjaste hurtsikuid, lähemale uudistama minnes võid sattuda peale juustuvalmistamisele või tuhandete lammaste kääridega pügamisele.

4. Imemaitsvad road

Tushetil on pika ajaloo jooksul välja kujunenud omanäoline köök. Näiteks saab siin proovida Kotorit – hatchapuri ehk juustutäiisega saia erivormi, kus saia sees pole täidiseks mitte sulanud juust, vaid teraline kohupiim. Erilise maitsega on ka mägedes karjaste valmistatud ülisoolane õhulise struktuuriga juust Gouda. Kindlasti on proovimist väärt Tushetis valmistatud aludi ehk koduõlu, mis maitselt on väga magus ja tõsiselt hea janukustutaja. Ülemises Omalo külas on avatud ka pisikene puidust pagarikoda, kust igal hommikul saab osta ahjusooja paksu lavaššitaolist saia – purit.

Hea maitseelamus on ka kohalik ravimtaimetee – kondara. See on üks järskudel mäekülgedel kasvav aromaatne, tüümianiga samasse perekoda kuuluv violetsete õitega taim. Tee on rahustava toimega. Kohvisõpradel soovitan külalistemajas tellida endale lahustuva kohvi asemel hoopis Türgi kohvi, mis on väga rikkaliku maitsega magus jook.

Ja muidugi tuleks ära proovida ka khinkalid (pildil) ehk siis rusikasuurused pelmeenid, kus lisaks lambalihale on sees veel imemaitsev puljong. Ära siis unusta, et khinkalisid süüakse kätega. Proovi, kas saad hakkama khinkali söömisega nii, et ükski puljongitilk maha ei tilguks?

5. Tushetisse viiv tee kuulub TOP 10 maailma ohtlikeima hulka

Just nii, mõne jaoks võib ka närvikõdi olla suurepärane põhjus Tusheti külastamiseks. Vägevad elamused on garanteeritud. Tee Tushetisse ehitati valmis juba 1978. aastal ja on lühikese hooaja tõttu avatud vaid maist oktoobrini. Kuna tegu on pinnasteega, siis võib see vihmasel ajal muutuda uskumatult libedaks, varinguohust rääkimata. Seda teed tuleb pidevalt hooldada ja kõpitseda, eriti pärast tugevaimaid vihmasadusid. BBC on kuulutanud Tushetisse viiva tee üheks maailma ohtlikeimaks, BBC videot ja ekstreemseid teeolusid saab vaadata SIIN.

Sõit Alvanist (Kaukaasia mägede alla jäävast külast) Tushetisse võtab aega 4 tundi, kuigi vahemaa on vaid 80 km. Teel olles tuleb ületada Abano mäekuru, mis asub 2800 m kõrgusel. See on kõrgeim mäekuru Gruusias, mida saab veel autodega läbida. Kohale saab sõita ainult 4 x 4 autodega. Sõidu ajal võib ilm kiiresti muutuda, udu korral on nähtavus vaid 4 meetrit.

Tushetisse saamiseks on tungivalt soovitav palgata Alvanist endale džiibijuht (2015. aasta suvel tuli ühe otsa läbimise eest maksta reisija kohta 50 larit ehk 20 eurot). Kohalikud autojuhid on selle teega harjunud ning nendega on sõit küllaltki ohutu.

6. Turistidest veel rikkumata

Tusheti on oma asukoha tõttu muust maailmast küllaltki isoleeritud. Kuna teeolud on sellised, nagu nad on, ja kohale saab ainult 4-veolise džiibiga, siis pole see veel massiturismi sihtkohaks kujunenud. Eks suund on jah, sinnapoole, aga seniks kuni seda veel juhtunud pole, saate kogeda ehtsat Gruusiale iseloomulikku külalislahkust ja eluolu.

Kohapeal saab proovida elu mõne kohaliku perega samas majas, näha, kuidas nemad toimetavad ja tunda end selle osana. Meie mõistes hotelle on Tushetis vähe – neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ülejäänud 35 külalistemaja puhul on tegu pigem kodumajutusega, mis annabki just õige elamuse ja tunde. Külalistemaja perenaised on hea meelega nõus näitama ja õpetama, kuidas valmistada traditsioonilisi roogasid – khinkalisid ja kotorit. Küsige seda neilt kindlasti.

Kõiki Tusheti külalistemajasid hõlmava kaardi, pildid ja kontaktandmed leiad SIIT.

7. Odav ja hää

Kuigi Tushetisse sõit iseenesest on kallis (4 tunnine autosõit läheb ühele inimesele maksma 50 larit ehk 20 eurot üks ots), siis elamine siin kohapeal on suhteliselt odav, eriti kui ööbida kohalike perede juures pisikestes külalistemajades. Suuremas osas külalistemajades küsitakse ühe öö ja 2-3 söögikorra eest kokku 50 larit ehk siis 20 eurot (kõik hinnad on toodud 2015. aasta suve seisuga). Kui aga soov veelgi enam raha säästa, siis võib enda telgi kaasa võtta või jääda ööseks hostelisse, kus magamise eest tuleb maksta vaid 10 larit ehk 4 eurot (Tushetis tegutseb vaid üks hostel, vaata lähemalt SIIT).

Ja söömaajad on siin vägevad, kõht saab täis ja toitu jääb päris palju üle! Grusiinid on harjunud hästi sööma ja külalisi poputavad ja hoiavad nad väga.

Hobusega saab ratsutamine maksab 35 larit ehk 14 euri päev. See on meie mõistes üliodav (minu teada saab Eestis sellise summa eest heal juhul vaid tund aega ratsutada) ja üks väärt elamus ning tuleks kindlasti ära proovida, isegi kui ratsutamiskogemused puuduvad või jäävad varasesse lapsepõlve. Kohalikud hobused on niivõrd targad, et ratsasõit on tõeline nauding ka võhikule. Kaasa antakse ka giid (kelle eest tuleb veel lisaks 50 larit ehk 20 eurot maksta).

8. Matkajate paradiis

Suurem osa turiste, kes Tushetisse tulevad on backpackerid ehk siis enamasti noored ja seiklushimulised iisraellased, tšehhid ja poolakad. Ametlikke matkaradu on Tusheti rahvuspargis kokku 11, alustades 1-tunnise ja 1-km rajaga ning lõpetades 5-päevase ja 100 km-se rajaga. Igaüks leiab oma. Täpsema info saadaolevate matkaradade kohta leiab ning minu ja Greta loodud Google Maps kaardid leiab Tusheti rahvuspargi Facebookist ja vajutades SIIA. Turistide infopuntkis on võimalik rentida nii telke (4-kohaline), magamiskotte kui ka magamismatte küllaltki soodsa hinna eest, tutvu hindadega SIIN.

NB! Söök tuleb matakhuvilistel endal kaasa võtta. Tushetis korralikku poodi pole, seal on olemas küll pisikesed perede poolt peetavad kioskid, kuid sealt saab osta vaid karastusjooke ja snäkke.

9. Võimalus külastada looduslikke kuumaveevanne

Teel Tushetisse, pärast Abano mäekuru ületamist ja kahte tundi sõitu võib tee ääres näha venekeelset silti – “лечебная вода” (ravivesi), see silt juhatab looduslike mulisevate kuumaveevannide juurde. Tegu on kohaga, kus looduslikud mineraaliderikkad veed tõusevad maapinnale. Nende allikate ümber on ehitatud väikene tagasihoidlik spaa. Allikad on kohalike seas ammu tuntud, suplus seal pole sugugi kallis.

Kuumaveevanne tuntakse kui paljude tervisehädade leevendajaid. Teel Tushetisse andke juhile aegsasti märku, et soovite ka neid looduslikke kuumaveevanne külastada. Kohalikud juhid on nendega hästi kursis.

10. Sõbralikud ja külalislahked tushid

Tuled Tushetisse ja ühtäkki avastad ennast istumas kohvikulaua taga, täiesti tundmatu mees mängimas sulle akordioni. Tushetis on see täiesti võimalik. Enne siiatulekut tuleks harjutada ei ültemist, muidu võib ennast avastada situatsioonis, kus istud kohalikega ja sulle muudkui aga valatakse klaasi chachad ehk viinamarjaviina juurde ja juurde. Või kutsuvad sulle täiesti tundmatud inimesed sind suprale ehk suurele pidusöömingule, kus toitu on mägedes ja alkohol voolab ojadena. Tavaliselt venivad sellised õhtud päris pikaks ja on täis pikitud ohtraid tooste.