SUPRA – kuidas grusiinide veinipeol ellu jääda?


SUPRA – kuidas grusiinide veinipeol ellu jääda?
Foto: erakogu

Käia Georgias ja lasta mööda võimalus teha tutvust just selle kultuurinähtusega, on sama hea kui avastada Pariisi, tiirutades nädal aega üksnes metroos.

Jäta meelde – see siin on Supra.

Ja nüüd unusta ära, sest grusiinide supra on sellest Jaapani autotööstuse imelapsest valgusaastate kaugusel. See on traditsiooniline kindla reeglistikuga ja toostide saatel kulgev pidustus. Georgia supra võetakse ette, kui tuju tekib ja põhjuse leidmine juba vaeva ei nõua. Tööpäeva lõpp. Sobib. Aga see pole kindlasti labane joomapidu, vaid grusiinide rahvusliku pärandi ja sotsiaalse suhtluse alustalasid, meestevahelise sõpruse kõrgvorme. Kaasaja peolauda on muidugi palutud ka naised, kuid algselt seisid nad rohkem hea selle eest, et meestel oleks lauas kõik vajalik olemas, kui nood jumala asja ajavad.

Kohalikega lookas laua taga istumine on parimaid viise võõra maa eluolu tundma õppimiseks. Nii et kui saad kutse, ära jäta juhust kasutamata. Kui grusiin palub sind enesele külla, võid olla kindel, et ees ootab supra. Toiduvalik on seal nagu ikka, ei puudu hatšapurid, nende seas ka sulajuustust, munast ja ojadena nirisevast võist tiine saialootsik adžaruli, hinkaalid, erinevad Kreeka pähkli kastmega salatid, maitserohelise kuhi (koriander, petersell, estragon jt), mtsvadi (muule maailmale šašlõkk) ning erinevad hautised. Kogukaloraaž seiskab südame, ent söömata ei jäta – kui toit veel kuskil nii hästi maitseb kui Georgias, siis ainult oma kodus.

Seotud lood:

Sellise laua taga võiks supraga peale hakata kasvõi kohe. Foto: Shutterstock

Kõigest ülaltoodust hoolimata saab õhtu kõige tähtsamaks elemendiks vein. Pole veini – pole suprat! Ja seda kulub palju. Erinevatel andmetel joob keskmine piduline tõsisema õhtu jooksul ära 3–5 liitrit, mõni rohkemgi. Mõistlik küllakutsuja, ja selliseid leidub, sarnast Heraklese tööd külalise õlule küll ei pane. Siiski leidub ka sääraseid pujääne, kelle jaoks välismaalase laua alla jootmine on päeva esimene mõte, aga kui käituda mõistad, jääd ellu. On küll mõningad toostid, mille korral klaasi tühjaks joomine on viisakas (loe: kohustuslik), nendest hiljem, kuid muudel juhtudel on lubatud vaid klaasi kaasa tõstmine ja moka märjaks kastmine. Jääd ellu.

Supra selgroog

Õhtu kõigi kaanonite järgi kulgemise eest seisab hea tamada (peojuht), kelleks on osalejate poolt lugupeetud inimene, sageli majaperemees, osav jutuvestja ja toredate seoste leidja. Iidse kombe kohaselt ütleb kõik toostid just tamada ja teistel on võimalik neid täiendada, ühinedes toostiga ning tõsta selle mõte taevastesse kõrgustesse. Toost kui selline pole grusiinidel kunagi lihtsa struktuuriga lausejupp (nagu näiteks „Raamatute terviseks”), vaid mõtisklus elust-olust, mis lõpetatakse kokkuvõttega, kelle terviseks juuakse. Tooste ootab ees palju, aga kui sa väga hoogu ei satu ja järgid teiste tegevust, saad eeskujulikuks külaliseks vaid mõne hetkega. Pane tähele! Supral käib kõik, ka klaasitõstmine, tamada taktikepi järgi, seepärast on igasugune toostide vahel veinilürpimine pehmelt öeldes ebaviisakas. Tempo pärast muretsema ei pea, tamada hoiab peol õige hoo sees ja kui vaja, lükkab pöördeid spetsiaalsete nõksudega juurde.

Tbilisi vanalinnas seisev tamada skulptuur on väljakaevamistel leitud VII sajandist pärit kujukese replika. Foto: Shutterstock

Toostide vaheline aeg kulub aga suhtluseks, sõbraks saamiseks ja maailmaasjade arutamiseks ning seda on õhtu jooksul ajaliselt märgatavalt rohkem kui tooste. Oluline koht on muusikal. Traditsioonilise polüfoonilise Mravaljamieri kõrval lauldakse kitarri saatel lüürilisi linnalaule, mis ka kõige kalgimal külalisel silmanurka pisara toovad. Külastada Georgiat ja mitte kuulda laulmist – võimatu! Laul kõlab peale kodude õhtuti ka harilikes keldribaarides ja perekondlikel koosviibimistel linna peal. Võib ette tulla sedagi, et kuuled mõnest restoranist möödudes, ohoo, Carreras, Domingo, Pavarotti lõõritavad „Nessun dormat”. Sisened ja näed hoopis kolme grusiini kaelakuti karaokepuldi taga laulmas, täpselt nii nagu välismaa meistreid konservatooriumis õpetati. Hääled on sel rahval jumalikud – veendud, kui käid ära.

Iga toost omal ajal

Tagasi supra juurde. Tamada on küll tähtis, kuid viimne kui üks on lauas võrdne jumala ees, sestap kõlab esimene toost ilmtingimata just talle. Meeles peetakse kindlasti ka rahu, perekondi, kodumaad, vanemaid, vendi-õdesid, lahkunud esivanemaid ja armastust. Kui peaks juhtuma, et sul palutakse külalisena öelda üks toost, on auasi mitte hätta jääda. Toostide järjekorda sa tundma ei pea, sest sul on alati võimalus tõsta klaas rahu terviseks. Sõdadest räsitud minevikuga maal hinnatakse sinu säärast tähelepanelikkust väga. Lihtsamini saad hakkama, rääkides lihtsalt, südamest ja ilma iagasugu ilutsemiseta – selleks on lauas oma spetsialist.

Toostispikker – mida mõeldakse, kui kuuled ...
  • dideba upals — jumala terviseks
  • mšvidobas gaumardžos — rahu terviseks
  • tšven odžahebs gaumardžos — pere terviseks
  • samšoblos gaumardžos — kodumaa terviseks
  • sakartvelos gaumardžos — Georgia terviseks
  • mšoblebs gaumardžos — vanemate terviseks
  • ded-mamis švilebs gaumardžos — vendade ja õdede terviseks
  • tsinaprebis gaumardžos — esivanemate terviseks
  • tsasulebis gahseneba — lahkunute eest
  • sikvaruls gaumardžos — armastuse terviseks
  • mandilosnebs gaumardžos — daamide terviseks
  • dedas gaumardžos — emade terviseks

Kõneoskus võta aga igal juhul kaasa, sest kui kuuled sõna „alaverdi”, ole valmis selleks, et sul palutakse jätkata toostiesitaja mõtet. Viisakas kutsuja teeb sulle selle kohapeal selgeks ja pärast kolmandat-neljandat alaverdit oled vilunud kõnemeister. Alaverdi on viisakas juua põhjani. Seda tehakse ka jumala ja kodumaa terviseks ning lahkunute mälestuseks. Kõigi muude toostide puhul võid hoida end tagasi, ja see on soovitatav, sest toostidel ei näi tulevat lõppu, kuni kuuled, et külalised tõstavad klaasi tamada terviseks – siis on pidu läbi ja aeg koju minna.

Ettavaatust – kantsi

Supral leidub siiski üks põrguline, keda kartma pead, ja see on tamada töövahend kantsi. Kui seda sõna kuuled, ole valmis. Kantsi on Georgia traditsiooniline veinisarv, mida on enne tarbeesemeks muutmist kandnud mõni loom. Seda vist kõige populaarsemat kohvris koju veetavat suveniiri on mitmes erinevas mõõdus, suurimad kantsid mahutavad liitreid ja liitreid veini. Kui sarv sulle supral pihku pistetakse, pole pääsu, tuleb kummutada tilgatuks. Kantsi võib tamada kasutada mitut moodi. Lisamaks peole hoogu, karistamaks suprale hilinejat või kutsumaks kedagi välja võistuvõtmisele, nii et tamada ise peab kandma rohkem kui külalised.

Oled õnnega koos, kui kantsi on just nii tagasihoidlikus mõõdus. Foto: Shutterstock

Pohmell pidavat olema iga supra loomulik jätk. Kui selle küüsi satud, jäta meelde imerelv, supp nimega Kashi. Mis „vorsti” sees, me täna ei räägi, kuid abi on saadud sellest sajandeid. Hommikused Kashi-kohad on rahvast täis – kultuurinähtus supra on endiselt kogemist väärt.