See on küllalt suur riik, mille territoorium on umbes 10 Eesti suurune ja elanikke pea 40 miljonit. Põhjas on piiriks Hispaaniaga Vahemeri, idas piirneb Maroko Alžeeria ja lõunas Mauritaaniaga.

Maroko loodusrikkused on kaunis ookeanirannik, kõrged mäed ning Sahara kõrb. Eriliselt külluslik on ka riigi ajaloo- ja kultuuritaust. Oma jälje on jätnud nii foiniiklased kui ka roomlased, berberid ja araablased, kelle pärandiks on hulgaliselt kauneid ja salapäraseid linnu. Maroko kultuurisulamit täiendasid ka Hispaaniast pagendatud Andaluusia juudid, kes tõid kaasa oma muusika, filosoofia ja toidukultuuri.

Eurooplaste lemmik

Maroko on meie kandi rahva jaoks armastatud sihtkoht juba ammusest ajast. Tullakse uudistama vanu kuninglikke pealinnu, Atlase mägede loodusrikkust, berberite suuri kindluskülasid – ksare, Sahara liivaluiteid ja puhkama kaunite liivarandadega Atlandi ranniku kuurortlinnades – Agadiris, Essaouiras, El Jadidas. Praegune pealinn Rabat võlub vanade kindluste, ajaloolise linnasüdame ja eksootiliste aedadega. Kaasaja Maroko suurim linn, valge Casablanca, on riigi kultuuri- ja majanduspealinn. Otse ookeani kaldalt leiame maailma suuruselt teise islami pühakoja Hassan II mošee, mille juurde kuulub maailma kõrgeim ehk 210 meetri kõrgune minarett. Casablancas ootavad ka kuulus rannapromenaad ja rahvarohked kohvikud.

Fèsi vanalinn on kitsaste ja käänuliste tänavate labürint ning tänapäeva maailma suurim autovaba ala. Kunagisest idrisiidide, almohaadide ja mariniidide pealinnast valitseti sadu aastaid peale Maroko ka kogu tänapäeva Hispaania territooriumi. Fèsis asuvad paljud ajaloolised paleed ja pargid ning 859. aastal asutatud maailma vanim siiani tegutsev ülikool – Al Karaouine. Linnale tõid jõukust Timbuktust teele läinud kulla- ja Sudaani orjakaravanid.
Maroko kuulsaim linn on punasest kivist ehitatud Marrakech, millest tuleneb ka Maroko riigi nimi. Atlase mäestiku jalamile ehitatud linna peetakse atmosfäärilt kõige marokolikumaks. Samas kuuleb siin peale berberi ja araabia keele ka palju Euroopas kõneldavaid keeli – peamiselt prantsuse, saksa ja hollandi keelt. Vaatamata asukohale rannikust eemal on siia tänu soodsale kliimale, odavatele hindadele ja sõbralikule keskkonnale asunud elama kümned tuhanded eurooplased. Koutoubia mošee minarett sai arhitektuuriliseks eeskujuks paljude hilisemate mošeede tornidele, muu hulgas ka Sevilla Giraldale. Linna süda, Jemaa el-Fna väljak, on nii kogu islamimaailma kui ka Maroko ainus koht, kus elavad vanad „1001 öö“ aegu meenutavad traditsioonid. Pealelõunal esitavad jutuvestjad elavalt näideldes vanu legende ja muinasjutte ning esinevad rahvapillidega muusikud, kellele rahvas kogu hingest kaasa elab.
Õhtust kuni varajaste hommikutundideni võib näha maotaltsutajaid, dresseeritud ahve, traditsioonilistes mundrites veemüüjaid ning kaupmehi. Peale käänuliste tänavatega turupiirkonna ja põneva vanalinna leidub Marrakechis ajaloolisi paleesid, kaubanduspiirkondi, moodsaid puiesteid ja kauneid parke. Prantsuse kunstniku Jacques Majorelle’i legendaarsest koobaltsiniste hoonetega rohelusse uppuvast aiast sai hiljem moelooja Yves Saint Laurenti kodu.

Mereäärsed pärlid

7. sajandil eKr foiniiklaste rajatud Essaouira on Maroko üks maalilisemaid rannikulinnu, mis oli tähtis sadam nii roomlastele kui ka berberi sultanitele. Portugallaste rajatud suurt merekindlust ümbritseb kaunis vanalinn, mis on tuntud tänu arvukatele kaupmeestele ning värskeid mereande pakkuvatele söögikohtadele. Kunagine hipide lemmiklinn on kuulus ka muusikute ja kunstnike hulgas. Essaouiras on pikka aega elanud Jimi Hendrix, Orson Welles, Frank Zappa, Leonard Cohen, Cat Stevens ja paljud teised kultuuritegelased.

Pika liivaranna ja meeldiva kliimaga Agadir on populaarseim puhkuselinn aasta ringi, kuna ka talvel on siin soojakraade üle 20 ja ookeanivesi ujumiseks paras. Agadiris nauditakse randa, ookeani, päikest ja kohalikku kööki ning kaugele ei jää ka põnevad vaatamisväärsused nagu Essaouira, Taroudant, Atlase mäed, Marrakech ja kõrbeluited.
Puhkus Marokos on meeldejääv ja mitmekesine. Saab kõrbes liivaluidete vahel basseinis mõnuleda ja päiksetõusu imetleda, maalilistes berberi kindluskülades kohalikega münditeed juua ja nende käsitööd imetleda, vanades linnades jalutades värvikirevaid turge, mošeesid ja paleesid näha, aga ka rannas päikest nautida või väikese merereisi teha. Kindlasti tasub proovida ka paljude kultuuride koosmõjul kujunenud Maroko kööki, mida peetakse maitserikkuse poolest kogu Põhja-Aafrika ja araabia maailma parimaks.

Germalo Reiside korraldatud Maroko suur ringreis toimub taas 2020. aasta aprillis, reisiprogrmmi leiab siit.

Jaga
Kommentaarid