Rassistlikud naljad eestlanna pihta: kas sina solvuksid või naeraksid?
„Piim!” naeravad mu sõbrad, aga tihti ka suvalised kohalikud tänaval ja näitavad näpuga minu poole. „Kohv,” naeran vastu ja viitan nende jumekale nahatoonile. See pole kunagi halvaga mõeldud, pigem lihtsalt sõbralik üllatus — ikka ja jälle — kui erinevad nahatoonid saavad olla.
Niisiis, jälgin nurgas istuvat seltskonda. Esimest korda jõuab mulle täie selgusega kohale, et milline ma ise kohalike kõrval istudes välja näen. No ikka totaalne lumivalguke ja hiiglane!
Selfile ei jää keegi muu peale minu
Julgen väita, et filipiinod on kõige suuremad selfitajad kogu maailmas. Ilus päikeseloojang? Kohalikud istuvad selle poole seljaga, et saaks vaid oma näolapi koos taustaga kaamerasse püütud. Kõnnime-tänaval-selfi! Sööme-riisi-selfi! Paneme-sokke-jalga-selfi! Ostame-banaane-selfi!
Ja siis muidugi selfi õhtuhämaruses, mida vaadates filipiinod ise hiljem naeravad, et „me arvasime, et tegime grupipildi, aga siin on näha ainult üks majakas!”. Majakas, ehk siis mina — tõmmumad sõbrad sulavad juba taustaga ühte.
„Kui sina toas oled, siis pole elektrit vajagi,” naeravad nad veel ega jäta uusi nalju leiutamast.
Päevitama? Palun, ei!
„Tund aega on ju okei?” uurib kolleeg. „Ei, tegelikult ei ole, kohe üldse mitte,” poetan vastu. Jutt käib keskpäevase päikese all rannas vedelemisest. Üks asi, mida ma filipiinode puhul kohe väga kadestan, on just nende nahk. Kui kergeks see elu teeb! Pole tarvis mingit päikesekreemi — kui, siis ehk vaid peakatet. Ja mida teen mina? Korraks vaja nurgapealsesse poodi lipata — ilma päikesekreemita ei tule kõne allagi. Pikemaks ajaks ujuma? Loll olin, et T-särki selga ei jätnud. Seljanahk…
On vana tõde, et mida pole antud, seda tahad kõige rohkem. Nii nagu mina ihkan tumedamat nahka, peavad filipiinod just valgest lugu. Niisiis on kohalikud poed täis valgendavaid kreeme, seepe ja geele. Randa päevitama moeteadlikud noored ei lähe, sest muidu saab kohvikarva jume juba šokolaadise tooni.
Aga kus on minu kohvikarva toon? Oleks siis kasvõi piimakohv.
Selleks, et kohalikega igas maailma otsas vabalt naljatada saaksid, kiika SIIA ja võida eluaegne keeleõpe!
Lugesid just Hulkurplika päevikute 60. osa.
Madle Timm on 26-aastane eestlanna, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.
Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel
blogis: https://wandersell.org/
Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/
