Riia inimesed on vaatamata kõigele abivalmis, lahked ja sõbralikud. Igal sammul oli tunda, et külalised on nende juurde teretulnud.

Reis Tallinnast 4,5 tunni bussisõidu kaugusel asuvasse Riiga on igal juhul hea vaheldus hallist argipäevast. Seda liini teenindavad bussid on mugavad, hea Interneti ja tasuta kohviga. Riiga võib teha ühepäevase väljasõidu, aga tasub peatuda pikemalt.

See on tugevate kontrastide linn, nii stereotüüpne kui see ka ei tunduka. Aga kõik hakkab juba pihta bussijaamast: see tundub olevat pärit justkui eelmise sajandi viimasest kümnendist peale idaimpeeriumi kokkuvarisemist ning teisel pool kanalit asuv turg meenutab veelgi ehedamalt varasemat nõukogude aega. Merevaigust käevõrudest kuni nõukogude sõjaväe ordeniteni - ostja leiab kõike. Enamik kaupa on siiski Poola päritolu odav ja isikupäratu nänn. Küll aga leiab sealt täiesti maitsva ning taskupärase hinnaga toidukohtasid. Tunduvalt paremaid kui rahvaste läbirände-bussijaamas asuvad.

Kui buss on peatunud ja rahvas selle sisemusest laiali valgunud, soovitan võtta aega kohe bussijaama juurde jääva ümbruskonnaga tutvumiseks. Vahetult bussijaama vastas on siseturu hoone, selle taga moodne kino ja üks linna eliitkaubanduskeskuseid. Paraku ei tohi unustada ka ettevaatust, sest ringi liigub ka inimesi, kelle lahkel abil on võimalik jääda ilma nii dokumentidest kui rahast. Aga eks see on ikka sarnaste rahva läbikäigukohtade häda.

Kui on plaanis Riiga rohkem kui üheks päevaks jääda ja tuttavaid ees ootamas pole, siis praegu on juba jõulude ning aastavahetuse läheduse tõttu ööbimispaika keeruline leida. Läbi Interneti ööbimispaiga siiski leiab. Riia on nimelt väga populaarne sihtkoht vene turistide seas. Tullakse nii erirongidega kui ka turismifirmade bussidega. Mulle öeldi mitmest kohast, et just nende saabudes lööb linn särama ja majutuskohtade vabad numbritoad kaovad kui sulalumi. Praegu toimuv on siiski eelmäng tõelisele melule.

Süüa soovitan ma pigem vanalinnast eemal. Jah, hindade tõttu, kuid mitte ainult. Enamasti torkasid silma ka kiirtoidukohad, mis on populaarsetele tänavatele end sokutanud. Lisaks neile on palju ka kasiinosid ja valuutavahetuspunkte. Samas on jälle vanalinnas tunduvalt vähem striptiisiklubisid võrreldes Tallinnaga.

Mul õnnestus Riias proovida Armeenia, Ukraina ja teiste endiste vennasrahvaste kööke. Just neid restorane soovitangi külastada, kui soovite tõelist maitseelamust. Neis suudetakse pakkuda rahvuskööki kõige ehedamal kujul.

Riias arvatakse, et jõulukuuse traditsioon on pärit hoopis neilt, mitte Tallinnast ja tõesti - ehitud kuuski leidub igal pool. Ametlikult on püsti 65 jõulukuuske ning toimub ka selleteemaline festival. Minu jaoks oli kummastav, et leidsin isegi ausamba, kus kuju käte vahele oli surutud väike kuuseke, mille oksi kaunistasid aeg-ajalt ringi lendlevad väikesed linnud.

Kõige suurem ja uhkem Riia kuuskedest asub Toomkiriku juures väljakul, kus toimus ka keskaegne laat. Süüa valmistatakse väljas sütel, uhketes suurtes padades. Ringi liiguvad kostümeeritud tegelased ning oli ka väike lambaaedik ja küülikud. Linnalaps sai jõululaadal lammastele pai teha. Lisaks on Riias veel kohalike ja turistide rõõmuks üles pandud kaks väiksemat laata. Üks neist asub Vene õigeusukiriku kõrval. Sinna saab lihtsalt: kui minna bussijaamast otse vabadussamba suunas ja selle vastast keerata paremale. Sinna laadale on püstitatud terve küülikute linn: losside, tornide ja valgustusega tänavatel leiab musta, pruuni, halli ning valget värvi pikk-kõrvu oma asju ajamas.

Küülikutel on Riias oma linn.

Sellel turul tagas korda mitte morn turvatöötaja ametivormis, vaid päkapikukostüümi riietatud tõeline kuningalossi valvur!

Kuigi lätlastel valitseb samasugune lumepuudus kui meil ning ka tänavalaternad ei sära endises hiilguses, olid lätlased proovinud siiski jõulumeeleolu luua igasse hetke oma pealinnas. Isegi prügikastidest olid mõnes kohas ehitatud lumememmed. Turistidele poseeris stressis jõuluvana, kes suutis juba hommikul jätta kurnatud mulje. Aga ta oli ilmselt erand. Mitmes kohas kohtasin metallist sigade kujutusi, millele olid kleebitud oranžid sildid, et nad on tegelikult müügis. Tekkis kohe paralleel Tallinna betoonist „tänavatuvidega“ - ka need võib ju panna müüki!

Kui lund pole piisavalt, moonduvad lumememmedeks prügikastid.

Elu Riias on läinud tunduvalt kallimaks, kui võrrelda suvise ajaga. Kohalikud elanikud rääkisid ka seda, et varajast hinnatõusu põhjendatakse euro tulekuga. Kui hindu varem tõstetakse, siis väidetavalt euro tulekuga pealtnäha midagi ei muutu. See on ju väga tuttav meie eurole ülemineku aegadest.

Kui linnas ringi liikuda, siis võiks osta 24 tunni ühistranspordipileti, mis maksab 3 latti. See tuleb iga sõidu algul nö valideerida. Nii on hea odav Läti pealinnas ringi liikuda ka kaugemal, kui ainult kesklinnas.

Jalutuskäik Riia vanalinnas mõjub jõulude eel kosutavana. Samas ei piirdu linn ainult vanalinnaga. Veel on saksa kvartal, mis enne II maailmasõda oli kõige jõukamal järjel linnaosa. Üle jõe asub meie Kalamaja meenutav paik, seal on ka mitmed suured pargid. Paraku on veel palju korda teha. Korterelamud meenutavad 20 aasta tagust Lasnamäed, uhked Stalini-aegsed hooned lagunevad. Ilmselt pole renoveerimise eurorahad veel nendeni jõudnud.

Siga müügiks.

Kõik see teistsugune linn asub aga vanalinnast eemal, seega ühistranspordiga ringi sõites ja linna vaadates saab hea pildi ka nö tegelikust elust.

Pühade ajal toimub Riias mitmeid avalikke üritusi ja kontserte. Täpsemat infot saab aadressilt www.liveriga.com ja ka turismiinfo punktidest. Üks neist asub kohe bussijaamas. Head Riia avastamist!