Disainipealinn Helsingi - kunst klaasi tagant välja
Tõsi, 2012. aastal maailma disainipealinna tiitlit kandnud Helsingi tänavapildist soomlaste sellised püüded eriti välja ei paistnud. Võib-olla seetõttu, et disainipealinna korraldusorganisatsioon otsustas reklaamipindadele raha mitte kulutada, vaid otsis loomingulisemaid viise oma üritust tutvustada. Nii oli disainipealinna programmi reklaame maalitud asfaldile, ära kasutatud linna väljakuid ja teisi tasuta kuulutamise võimalusi, mis ei pruugi alati kõige paremini välja paista.
Üks teemadest, mida disainipealinna aasta tegijad esile tõstsid, oli põllumajandus linnas. Tundub, et soomlaste seas on aina popim kasvatada ise rõdul porgandeid ja kartuleid, või vähemalt ürte ja tomateid. Kohalikud aktivistid soovitavad kevadel linna põllumaad rajades siiski meeles pidada, et juurikate kasvatamiseks tuleks osta värske muld ja tagada, et see ei puutuks maapinnaga otseselt kokku.
Vaikuse kabel
Üks olulisemaid disainipealinna objekte, mida korraldajad ise igal võimalikul juhul promovad, on Vaikuse kabel. Kabel asub otse linna südames Kamppis. Arhitektid on saanud hakkama linnaruumis uskumatuna tunduva asjaga – kabelis sees valitseb (peaaegu) täielik vaikus, hoolimata sellest, et hoone asub kesklinnas. Kuigi Helsingi pole võrreldes tõeliste suurlinnadega kuigi lärmakas, on mürareostus tänapäeva linnade igapäevaelu osa ja ega Helsingi sellestki pääse. Müra ja suured inimmassid aga väsitavad hinge ning nüüd pakubki Vaikuse kabel võimalust linnakärast eemalduda, et vaikselt omaette pisut mediteerida.
Vaikuse kabel on vaatamisväärsus veel seetõttu, et puitarhitektuuri Helsingist naljalt ei leia. Kunagi ammustel aegadel otsustati kivimajade kasuks puhtpraktilistel kaalutlustel – kivimaja ei põle maha. See tähendab, et Helsingi on suuresti kivist linn ja puidust hooneid on säilinud üsna vähe. Nüüd aga on puit kui loodussõbralik materjal taas popimaks muutunud.
Kallio piirkond
Kesklinnast üürikese trammisõidu kaugusel asub Kallio linnaosa, mis mõjub umbes nagu Kalamaja mõned aastad tagasi. Miski muutuste tuul on justkui puhumas, aga täies purjes elu veel ei edene. Muidugi, kohalikud ütlevad, et Kalliole on ennustatud suurt tulevikku juba aastaid, aga millegipärast ei taha see tulevik kuidagi kohale jõuda. Kuivõrd on selles tõtt, peaks igaüks ise otsustama.
Kallios on kamaluga väikeseid nurgataguseid baare ja kohvikuid, kus võib kohata nii teist Soomet kui ka trendikaid hipstereid ja kunstiinimesi. Veel on seal Helsingi ainus senini tegutsev puuküttega Kotiharju saun, mis on avatud teisipäevast laupäevani, Karhupuisto park ja Kallio kirik.
Kultuurisaun
Umbes sada aastat tagasi tuli arhitekt Alvar Aaltole pentsik idee – ehitada kultuurisaun, kus oleks ühendatud hinge ja ihu eest hoolitsemine. Toona sellest mõttest asja ei saanud, aga nüüd ehitati disainipealinna täiesti uus saun. See on ainus Helsingi avalik saun, kus on lavalt võimalik ka merre sulpsata. Vähemalt väidab nii ajaleht Helsingin Sanomat.
Tänavasilditurism
Sildid tänavatel ei ole paljudele ilmselt just esimene asi, mis üldse disainiga seostuks. Seltskond soomlasi otsustas disainiaastat ära kasutada, et seda suhtumist natuke muuta, ning pani kokku kaardi, mil inglise keeles sai nimeks Font Walk ehk Tähejalutuskäik.
Kaart osutus popiks ja selle paberversioon peaks olema tänaseks laiali jagatud, aga internetist saab selle kenasti endale alla tõmmata ning minna Helsingi kesklinna avastama. Jalutuskäik peaks võtma umbes 45 minutit ja tegijad soovitavad silmad lahti hoida, sest ega kõiki Helsingi varjatud saladusi ei suudetud väikesele kaardile ära mahutada. See aga, kui palju igaüks paneb linnapildis tähele tänavasilte, liiklusmärke, grafitit või teisi visuaalseid verstaposte, on ikka inimese enda teha.
Kaart on kättesaadav www.issuu.com/wdchelsinki2012/docs/fontwalk.
Disainiklassika
Soomlast, kellel poleks kodus ühtegi Marimekkos, Iittalas või Arabias toodetud asja, pole ilmselgelt olemas. Soomlast, kes poleks nende kaubamärkide üle naeruväärsuseni uhke, pole ilmselt samuti olemas.
Aga Soome disain ei koosne ainult kolmest-neljast rahvusvaheliselt tuntud hiiust, vaid avastada on palju-palju rohkem põnevat. Appi tuleb – nagu ikka – vana hea sõber Disainikvartal, kuhu on koondunud erinevaid suuremaid ja väiksemaid disainipoode.
Muide, kes soovib, siis Arabia tehasesse peaks saama ka ekskursioonile minna. Selle kohta leiab infot Arabia kodulehelt (www.arabia.fi).
Tehase territooriumil asub mitu disainipoodi, kaasa arvatud Arabia enda outlet, kus mõned tooted on odavamad kui kesklinna esinduspoes. Tuleb küll hoiatada, et allahinnatud asjad on seal pigem vähemuses ning suurem osa hindu on täpselt samad. Sama kehtib Marimekko vabrikupoe kohta.
Maailma disainipealinn
Maailma disainipealinn Helsingi on tegelikult viie linna koostööprojekt. Lisaks Helsingile käis melu 2012. aastal veel Espoos, Vantaas, Kauniases ja Lahtis. Olulisteks koostööpartneriteks on olnud ministeeriumid, erasektor, Aalto Ülikool ja Helsingi Ülikool. Aasta jooksul toimus umbes sada näitust erinevates muuseumides.
