Põlvamaa – pisike Kagu-Eesti pärl

Põlvamaa on üks eriskummaline maakond – asudes Tartust vaid kohati pooletunnise autosõidu kaugusel, võib siin leida hulgaliselt kohti, mis annavad tunde, nagu oleksid jõudnud maailma lõppu.

Taevaskoda ei pea tutvustama ühelegi Eesti inimesele ja võib julgelt väita, et Põlvamaa ja Taevaskoda on justkui sünonüümid. Kuid miks minna Taevaskotta otse, kui saab ringiga?

Selleks tuleb auto jätta RMK Kiidjärve külastuskeskuse juurde ja hakata piki matkarada Taevaskoja poole liikuma. Kuigi tegemist on mitmekilomeetrise matkarajaga, saab kõndimise vaev kuhjaga tasutud – kõrgetelt paljanditelt avanev vaade Ahja jõele lummab igaühte. Matkarajal on ka lõkkekoht ja ei saa olla midagi romantilisemat, kui nautida Ahja jõe kõrgel kaldapealsel päikseloojangut.

Puutumatu raba kui peidetud aare

Kiidjärvele üpris ligidal asub Eesti üks väiksemaid rabasid, Valgesoo raba, kus asub põneva arhitektuuriga vaatetorn, mille tipust avaneb hingemattev vaade nii 150 aastat tagasi Ahja mõisniku poolt istutatud Parunimännikule kui ka rabale.

RMK Kiidjärve-Kooraste puhkealal võib lisaks Taevaskojale ja Saesaare paisjärvel päikese jõul liikuvale laev Lonnyga seilamisele käia ka kultusfimi „Viimne reliikvia” radadel.

Seda Põlvamaa kuulsaimat paika saab avastada ka piki Ahja jõge kanuutades, sest tegutsemas on ohtralt ettevõtteid, kes pakuvad Ahja ja Võhandu jõel kanuu-, rafti- ja SUP-laua matkasid. Põlvamaa looduse avastamine taolisel moel pakub täiesti omaette elamust.

Räpina külje all asuv Meelva raba on Põlvamaa lihvimata pärl. Kui Taevaskoda ja Meenikunno raba ei vaja tutvustamist, siis Meelva maastikukaitseala on vähem tuntud.

Matk retkejuhiga ümber Meelva rabajärve ja laugaste vahel on äärmiselt mitmekesine. Kevadisel ja sügisesel ajal pakub naudingut raba rikkalik linnuriik ning vähem põnevad pole ka soosaared, kus on aastasadu talusid peetud ja mis on pakkunud inimestele kaitset ka sõdade ajal. Kui tahta ühendada ehe looduselamus ja pärandkultuur, siis Meelva raba on selleks täpselt õige koht.

Põlvamaale tulles ei tasu külastamata jätta ka Meenikunno raba, mis oma puutumatu majesteetlikkusega pakub hingematvat elamust.

Romantikutel tasub raba külastada kas õhtul või hommikul.

Romantikutel tasub raba külastada kas õhtul või hommikul, et nautida piirituna tunduva raba veerel päikese ärkamist ja uinumist – näiteks raba serval asuvast vaatetornist, millest avaneb võimas vaade Põlvamaa ühele suurimale rabamassiivile.

Ka kultuurilooliselt on Põlva põnev koht. Mehikoormas saab tutvuda Peipsiäärse tüüpilise ridakülaga, uudistada Mehikoorma lumivalget tuletorni ja jalutada rannapromenaadil.

Peipsi äärt mööda allapoole liikudes, mitte kaugel Räpinast asub Lämmijärve ääres Räpina sadam, kus saab jalutada sadama muulidel ning nautida vaatlustornist vaadet Lämmijärvele ja poldri hoiualale.

Igal vallal oma mõis

Põlvamaa koosneb kolmest vallast ja igal vallal on mõis, millel on jutustada oma lugu. Põlva valda jäävat Mooste mõisa ei peagi lähemalt tutvustama – tegemist on Eesti ainukese sedavõrd terviklikult säilinud mõisaansambliga ja sarnaselt kunagise mõisaeluga kihab ka Mooste praegu tegevusest. Mõisa kõrvalhoonetes tegutsevad mitmed pärandehitusega tegelevad ettevõtted, taaskasutuskoda, villakoda, folgikoda, rahvamuusikakool, minispaa ning külastajaid ootavad majutus- ja toidukohad.

Kuid Põlva vallas asub veel üks põnev mõis – Ahja mõis, mille projekteeris Talvepalee projekteerinud Bartolomeo Rastrelli ja mille Peeter I kinkis kunagi pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas kasvas üles tulevane keisrinna Katariina I. Vana, kordategemist ootav loss koos lossipargiga väärib kindlasti avastamist ja loomulikult tasub meeles pidada, et nende samade väärikate pargipuude vahel on kunagi jooksnud ka väikene Friedebert Tuglas.

Moostest lühikese sõidu kaugusel on Räpina, kus aiandus- ja ajaloohuvilised võivad tutvuda Sillapää lossi ning lossipargiga. Kuna Räpinas on pea sada aastat antud aiandusharidust, siis saab ka tutvuda Räpina aianduskooli kollektsioonaedadega, mis tänu oma liigirikkusele on paljude rohenäppude maiuspala. Käsitööhuvilistel tasub sisse astuda Räpina loomemajja, kus uudistada kohalike meistrite kätetööd.

Pikajärve külas asub kunagine Pikajärve mõis, nüüd rohkem tuntud Cantervilla lossi nime all, kus lisaks vanas mõisas avatud hotellile tegutseb mõisa kõrvalhoonetes ja välialal Lõuna-Eesti suurim kogu pere mängumaa koos mõisaajastut käsitleva teemapargi ja paljude lahedate atraktsioonidega.

Postitee kui vabaõhumuuseum

Võib julgelt öelda, et Postitee on Eesti suurimaid vabas õhus asuvaid mälupiirkondi, sest lisaks ajaloolisele Postiteele, mis on läbi aastasadade säilitanud oma eheduse, saab Postiteel justkui kiire ülevaate Eesti ajaloost. Postitee äärde jäävad lisaks kunagistele külakõrtsidele mälestusmärk metsavendadele, kes hukkusid lahingus punavägede vastu, ja ka Punaarmees sõdinud hiinlastele, kes langesid Vabadussõjas. Karilatsi Vabaõhumuuseumis saab ülevaate mitte ainult kunagisest talumajapidamisest, vaid näeb ka seda, milline oli nii kunagine külakool, vallamaja, vaestemaja kui ka magasiait. Postitee üks pärle on Varbuse postijaama rajatud Eesti Maanteemuuseum, kus on Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate kogu ning mis pakub põnevust ja lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Valik suvesündmusi

21.05 Postitee Pillerkaar

21.05 Räpina hea kodu päev

26.–29.05 Põlva Päevad

29.05 IV Kagu-Eesti tantsupidu

29.05 Põlvamaa Avatud Aiad

4.06–28.08 Kanepi teatrisuvi Alle-Saija Teatritalus

5.06 Lõuna-Eesti memme-taadi pidu

9.–18.06 Lõõtsamuusikal „Lõõtsajumal”

9.–16.07 Lastemuusikal „Une-Mati udujutt”

9.07 Rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika

14.–16.07 Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Mooste Elohelü”