1. Adrenaliini leiab nii taevalaotusest, puulatvadest kui ka kardirajalt
Kui sinu hea tuju tassist on puudu üks mõnus annus adrenaliini ja närvikõdi, tuleb sammud seada Keelutsooni nimelisse lennuklubisse. Nädalavahetustel avab see oma uksed kõigile seiklushuvilistele. Kes soovib avastada Kesk-Eesti maalilist loodust vaikselt liueldes, see otsustab kas vanima lennuvahendi kuumaõhupalli või tandemlennu kasuks. Kellele meeldib just see sõnulseletamatu võbin, mis kiirelt alla laskudes kehast läbi käib, valib langevarjuhüppe.
Kes pilvepiiri lähedale parema meelega ei trügiks, võib piirduda ka puulatvadega. Tarzani kombel ühelt puult teisele saab seigelda Türi Elamuspargis, kust leiab viis erineva raskusega madal- ja kõrgseiklusrada. Adrenaliini lisavad vabalangushüpe, tünnisõit, vaatetorn ja võimalus sõita trossil jalgrattaga üle oru. Ka akrofoobidel ei maksa päris meelt heita. Adrenaliini leiab Järvamaal mujaltki kui kõrgustest. Näiteks kardiradadelt, mida on Järvamaal lausa kaks: Veskisilla hobikardikeskus ja Baltimaade parimana tuntud Aravete. Samuti on siinkandis sisemaa kohta võib-olla isegi mõnevõrra ootamatult palju võimalusi veeteid mööda seiklemiseks. Üks erilisemaid neist Väätsa Weikpark, kus peale veelauaga kaabli järel liuglemise saab ringi tiirutada vesijalgrattal või aerupaadiga. Rahulikematele kulgejatele võiks olla meele järele kanuumatk mööda kohalikke jõgesid või varahommikune virgutav SUP-matk Kakerdaja rabas.
2. Siin saab talverõõme nautida ka südasuvel
Soovitus seada keset suve sammud suusa- ja puhkekeskusesse võib esmakuulmisel üpris jabur tunduda. See ei kehti Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse kohta. Siin saab talvist kummirõngas kelgutamist harrastada ka suvel, sest avatud on aastaringne tuubirada. Peale selle leiab keskusest hulganisti suvist sportlikku tegevust. Nelja meetri laiune rullsuusarada, Segwayd, fatbike-rattad, disc golf ja vibulaskmine on ainult väike osa pikast pead pööritama ajavast loetelust.
3. Siinsed käed-külge-muuseumid on kaugel tavapärasest
Paljudele meist seostuvad muuseumid üksluisusest ja igavusest tulvil ruumiga, kus ei julge õigupoolest istuda ega astuda. Selle arvamuse lükkab Järvamaa oma uhke muuseuminimistuga totaalselt ümber. Asub ju just Järvamaal Eesti Piimandusmuuseum, kus oleks lausa patt lihtsalt käed rüpes istuda. Kaugel sellest! Kui julgemad piimasõbrad proovivad käsitsi lehmalüpsi, siis käised saab üles käärida ka muuseumi töötubades. Selle, kas soovid õppida meistri juhendamisel valmistama võid, sõira, jäätist või hoopis kohukest, saab igaüks juba oma maitse järgi valida. Iseäranis hea aeg piimandusmuuseumi külastamiseks on kesksuvel, 14. juulil, kui toimub Eesti Piimandusmuuseumi lehmale pühendatud piimapäev.
Kui piima on nimetatud Eesti valgeks kullaks, siis Järvamaal saad teha ka sõna otseses mõttes kuldseid tegusid. Kuldtikandi kaunist kunsti saab õppida Esna galerii võrratu meistri Lilian Bristoli käe all. Enda raadiosaatejuhi oskused saab proovile panna Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis ning nostalgitsemiseks pole paremat paika kui Järva-Jaani vanatehnika varjupaik.
Omamoodi linnaekskursiooni saad endale korraldada otse Paide linnas, kus giidiks on ei keegi muu kui sina ise. Selleks on vanalinnas 24 majal tahvel teabe ja QR-koodiga, mille üles pildistades muutub sinu nutiseade matkajuhiks. Majalugudega tutvust tehes saad teada, mis on ühes või teises majas varem toimunud, millal on see ehitatud, kes on seal vahepeal elanud, aga sedagi, mis toimub seal nüüd. Sellega muuseumirõõmud Paide linnas ei piirdu. Suve hakul avab seal uksed uus Wittensteini Tegevusmuuseum „Rännak 19. sajandi väikelinna", kust leiab erinevaid meistrite töötube - apteekri ja rahvameditsiini õpitubadest toiduvalmistamise ja käsitöö tubadeni.
4. Võid ühe päevaga ära käia isegi Norras
Kohalikud viskavad sageli omakeskis vigurit, kuidas Järvamaalt võib ühe päevaga kas või Norras ära käia. Krutskeid täis naljal on ausalt öelda täitsa tõepõhi all. Nimelt asub Järvamaa servas Norra-nimeline küla, mis ei jää oma puutumatu loodusega kuigivõrd põhjamaale alla. See on ümbritsetud kristallpuhta veega allikatest. Lausa nii puhtaga, et kellel vaja janu kustutada, võib julgelt loodusliku keelekaste järele haarata. Allikate juurde saamiseks ei pea nahast välja pugema. Eraldi matkarajad viivad sind nii Võlingi, Sopa kui ka Oostriku allikatele.
5. Järvamaa on selle aasta toidupiirkond
Head maitseelamused kuuluvad ühe suvise väljasõidu juurde nagu kord ja kohus ning kust mujalt neid sel suvel otsida kui mitte tänavuse aasta toidupiirkonnast. Vaevalt on keskeestlaste kui metsarahva toidulaua avastamiseks veel põnevamat viisi kui sõita kanuudel päris ehtsasse rabarestorani. See saab võimalikuks Hindreku talus, kelle rabaresto asub niivõrd salajases peidukohas, et sinna pääsebki ainult mööda Esna jõge. Nagu otse muinasjutust! Kellele tundub rabarestoran siiski liiga hulljulge seiklusena, võib peatuda Hindreku hoovirestos.
Unustamatuid maitseelamusi leiab aga mujaltki. Näiteks Põhjaka mõisast, mille ruumides asub Eesti parimate restoranide hulka kuuluv fine dining-restoran, kus on au sees kohalik tooraine ja meie rahvusköök. Maitsvat kõhutäidet saab Kirna mõisa kohvikus, Paide ordulinnuse vahitorni tipus asuvas restoranis Ajastu Toidud, aga ka legendaarses Eesti suurimas maanteerestoranis Tikupoiss. Nostalgilisi maitserännakuid pakub Türi linnas asuv kohvik-resto Ajatu. Kõhud täis söödud, tasub külastajatel seada sammud Tammsaare sünnikoju Vargamäele. Seal on parasjagu tänavuse toiduaasta auks pärimustoidu näitus „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu", kus heidetakse pilk sajandite tagusesse kirjanduslikku toidukultuuri.
Kohtumiseni siin, Eestimaa rohelises südames!