FOTOD | Kevadine Helsingi pakub silmailu nii looduse- kui disainisõbrale. Mis on siin uut?

Reisijuht käis kevadises Helsingis vaatamas, mida uut linnal turistile pakkuda on. Võiks arvata, et eestlasele peaks Helsingi juba läbi ja lõhki tuttav olema, aga iga kord on siin nii palju uut. Ja avastamata vana.

Mõnikord on hoopis vana kinni pandud ja selle asemele loodud midagi uut. Näiteks kuulus Alvar Aalto projekteeritud Finlandia-talo (Finlandia Hall) suleti hiljuti renoveerimistöödeks, mis lõpetatakse aastal 2024. Kuna aga selle kuulsa kontserdihalli ja konverentsikeskuseta ei saa läbi ükski soomlane, siis loodi Finlandia-talole kaheks aastaks väike asemik — Pikku-Finlandia. Käisime seal kohapeal, kus hoone arhitekt, noorema generatsiooni tõusev täht Jaakko Torvinen rääkis hoone äärmiselt põnevast projekteerimisloost. Iga detail hoones on läbimõeldud, alates hoones kõrguvatest võimsatest männipuudest, millel oksadki küljes, lõpetades nutikate ruumilahendustega.

Pikku-Finlandia arhitekt Jaakko Torvinen. Foto: Kairi Prints

Loodus ja disain sulanduvad siin kokku orgaaniliselt. Pikku-Finlandia kohvikus või väliterrassil istudes saab aga end täiesti loodusesse unustada, sest otse ukse alt algaval lahel ujuvad ja käratsevad ringi tuttpütid, lagled, laugud ja teised veelinnud.

Valgepõsk-lagled Pikku-Finlandia terrassist mööda ujumas. Foto: Kairi Prints

Linde jagub ka veest kaugemale. Näiteks kajakatel on Helsingis kombeks istuda peamiselt skulptuuride peas. Eriti hinnas on tõelised suurkujud nagu Aleksis Kivi ja Alexander II.

Kajakapaar Aleksis Kivi peas. Foto: Kairi Prints

Kajakas Alexander II peas. Foto: Kairi Prints

Helsingis kui iidses sadamalinnas on läbi aasta avatud kalaturud, kus saab kohapeal kõike maitsta ja loomulikult käisime meiegi seda tegemas. Kuna olin reisil koos sakslase, itaallase ja hispaanlasega, oli väga huvitav maitsete ja toidutraditsioonide üle arutleda. Nemad leidsid palju enda jaoks uusi maitseid, minu jaoks oli kõik üsna tuttav. Nagu oli minu jaoks ka tuttav külm ja tormituuline kevadilm, mis näitas oma võimeid kõige rohkem just kalaturu kandis mere ääres. Nendele oli see paras eksootika.

Kalaturg, kuhu kindlasti tasub minna. Foto: Kairi Prints

Käisime ka läbi Soome legendaarsete disainibrändide esinduspoed — muidugi Iittala ja Marimekko, aga ka Klaus Haapaniemi poe. Selle mehe värvilised jaapanipärased rõivad ja muu tekstiili mustrid võtavad küll õhkama. Tema on ju teadupärast ka Iittala Taika-sarja disainer.

Klaus Haapaniemi imelised padjad. Foto: Kairi Prints

Nagu eestlased, armastavad ka soomlased raamatukogusid. Käisime vanades ja uutes ning imetlesime-pildistasime kauneid detaile. Disainist liikusime moodsa kunsti juurde ja külastasime Helsingi uusimat moodsa kunsti muuseumi — Amos Rexi, kus suur osa ekspositsioonist asub maa all ja põnevate kunstiteoste imetlemist katkestavad aeg-ajalt plahvatused, sest hoone kõrvale rajatakse dünamiidi abil uut koobast kunsti jaoks.

Tooli-installatsioon Amos Rexi muuseumi siseõues. Foto: Kairi Prints

Kogu see põhjalik linnatiir tõestas, et Helsingis on näha ja teha küll ja veel ning kuna varsti saavad ka tormituuled otsa, siis tasub kindlasti sel suvel meie põhjanaabrite pealinna uudistama minna.

Vaata suurt galeriid kevadisest Helsingist:

Reisijuhi viisid Helsingisse Finnair ja Helsinki Partners.