Narva Jõepromenaad
FOTO:
Seiklemise stardipauk võiks kõlada Kohtla-Nõmmel asuvas kaevandusmuuseumis, mille ümbrus pakub hulga ägedaid elamusi nii maa all, mäe otsas kui ka vee peal.
Esimesena tasub proovida uhiuut seiklust pimedates kaevanduskäikudes, ainsaks valgusallikaks pealamp ja saatjaks endisest kaevurist giid.
Valguse kätte jõudes võib seada sammud vana Kohtla kaevanduse kontorihoonesse. Seal saab osaleda meeskonnamängus, kehastuda nõukaaegseteks kaevanduse töötajateks ja lahendada üheskoos kadunud preemiaraha mõistatust.
Päevale võib panna punkti päikeseloojangumatkaga Kohtla-Nõmme Alpides – sealsamas kõrguvatel aherainemägedel, kus ligi hiiliv pimedus annab müstilise kogemuse ja tippu jõudnuid tervitab loojuv tulekera.
Teistel pole midagi sarnast vastu panna
Kiviklibune tööstusmaastik ootab matkajaid ka kaevandusmuuseumi läheduses, Aidu endisel karjäärialal.
Kaevandamisest muserdatud paik on taassündimas veespordi- ja vaba aja keskusena. Hiiglaslike kaevandusmasinate asemel on end Aidus sisse seadnud vaba aja teenuste pakkujad, kes viivad näiteks närvikõditavale safarile, seikluslikele jalgsimatkadele või veesõidule sinakasrohelise veega täitunud kanalitele.
Kiviõli seikluskeskuses keerleb kõik suure mäemüraka ümber, kus jätkub tasemel meelelahutust nii suvel kui ka talvel. Kiviõli mäelt saab alla söösta suuskade, lumelaua, mägiauto, jalgratta või tuubiga. Sealt leiab Eesti pikima trosslaskumise, aga ka hulga mitte nii adrenaliinirohkeid atraktsioone lastega peredele.
">
Kunstmäed on tööstuse pärand, mille kohalikud turismiinimesed on suutnud uuesti kasutusele võtta. Ida-Virumaa tippude tipuks looduses on aga Uljaste oosi kõrgeim koht, mis ulatub 95 meetrit üle merepinna. Uljaste järv, oos ja raba moodustavad omapärase maastiku, mida on mõnus avastada matkarajal liikudes.
Tubaste seikluste teejuht
Viletsama ilmaga võib valida midagi tubaste seikluste menüüst, näiteks nostalgitseda Sillamäe muuseumis. Palee mõõtu kultuurikeskuse juurest treppidest mere poole laskudes avaneb täies ilus möödunud sajandi keskpaigas ehitatud stiilne stalinistlik linnasüda, Sillamäe üks vingemaid vaatamisväärsusi.
Lähedal asuva Vaivara Sinimägede muuseumi kõige suurem eksponaat on ründelennuk IL-2. Suvel loodab sõjamuuseum välja panna ka tanki T-34. Mõlemad sõjamasinad on kohalikud ajaloohuvilised välja tõmmanud Kurtna järvedest ja nende abil saab jutustada lugu 1944. aasta sõjasündmustest Kirde-Eestis.
17. sajandi põhjamaade suurimal kindlustuskompleksil – Narva linnusel ja bastionidel – pole enam ammu sõjalist otstarvet. Narva linnuses tegutseb muuseum, mis sai paari aasta eest uue ja interaktiivse püsinäituse piirikindluse ajaloost. Narva kõige võimsama bastioni Victoria ekspositsioon annab aga aimu sellest, kes on sealsetes kasemattides ehk tunnelitaolistes võlvkäikudes sajandite vältel elutsenud.
Laevasõit piirijõel ja jalutuskäik jõepromenaadil
Nüüdsest pääseb ka piirijõele – Narva ja Narva-Jõesuu vahel sõidab teist hooaega jõetramm Caroline. Laevapuhvetis saab kergemat kehakinnitust, aga tõsisemaks sööminguks julgeks soovitada Euroopa Liidu idapoolseimat kohvikut Muna, mille leiab modernsest Narva kolledžihoonest. Kui eelistada enda ümber iidsemaid seinu, sobib Narva linnuse restoran Rondeel.
Kui võtta veel plaani ostlemine Narva suuremates, Astri ja Fama kaubanduskeskustes ning jalutuskäik õhtusel jõepromenaadil, ei saa kuidagi läbi öömajata. Hotell Narva asub jõest ja linnusest jalutuskäigu kaugusel. Mõne toa aknast avaneb imeline vaade kahele vastastikku vaatavale linnusele, millest üks veel Eestimaa, teine juba Venemaa pinnal.
Ida-Virumaa tähtsaim kultuuritempel asub maakonnakeskuses Jõhvis. Kui parasjagu ei toimu ühtegi kontserti, võib kontserdimaja esisel muusikaväljakul ise muusikat teha. Kohtla-Järvel asub aga maailmas ainuke omalaadne põlevkivimuuseum, mida ei tasu segi ajada kaevandusmuuseumiga.
Looduspuhkuse otsijad leiavad suurtes kogustes elamusi Alutaguse rahvuspargis. Eesti kõige noorem rahvuspark väärtustab soo-, metsa- ja rannamaastikke, aga ka Iisaku kandis elanud poluvernike pärandit. Selle kadunud rahvakillu kohta näeb ja kuuleb rohkem Iisaku kihelkonna muuseumis.
Kirvehallis võib loopida peaaegu kõike
Alutaguse rahvuspargi naabrusest leiab Mäetaguse mõisahotelli, mis kutsub spaalõõgastust aktiivse puhkusega kombineerima. Hotellist kiviviske kaugusel asub Eesti ainus kirveviskamise sisehall, kus saab loopida rasket topeltteraga kirvest, aga ka kulpe, kahvleid ja panne.
Ka Ida-Viru teine mõisahotell – Saka mõis – püüab oma külastajaid rutiinist välja tuua. Pankranniku võimas loodus loob selleks head eeldused. Viimaseks uudiseks on majutus ajaloolises piirivalvetornis, mis on põimitud pankranniku matkaraja ning lõõgastusega saunas ja spaas.
Saka, aga ka Valaste matkarajal liikudes näeb lopsakat pangametsa. Mõlemad matkarajad viivad imetlema jugasid. Valaste joa umbes 30-meetrine veesein on ligi neli korda kõrgem kui Eesti kõige laiemal, Jägala joal. Kivisilla juga Sakal on oma üle 22-meetrise langusega aga Valaste järel Eestis teisel kohal.
Sakalt ja Valastelt lookleb Toilasse pangapealne tee, millelt avanevad lummavad merevaated. Toilas võib nautida ranna- ja sadamamelu või hoopis jalutuskäiku Oru pargis.
Värvika ajaloo ja vaheldusrikka maastikuga park pakub samamoodi elamusi nagu oma hiilgeaegadel 20. sajandi alguses, kui see raamistas Venemaa jõuka kaupmehe Grigori Jelissejevi rajatud Oru lossi, millest enne II maailmasõda sai Eesti Vabariigi presidendi suveresidents.
Varem pidi pargikülastajatel olema elav kujutlusvõime, saamaks aru, kus see loss ikkagi asus ja milline ta täpselt oli. Virtuaalreaalsuse tuur „VR Toila 1938” lööb pildi selgeks. Oru lossikompleksi on võimalik uudistada mitmest vaatluspunktist ja piiluda saab ka uhketesse siseruumidesse.
Kuurortravi ja lõõgastuse majakad
Toila spaahotell on pühendunud kvaliteetse kuurortravi pakkumisele, tegemata samas allahindlust lõõgastusvõimaluste osas, mida pakuvad nii termid kui ka täiskasvanutele mõeldud wellness-keskus Orhidee lopsaka talveaiaga.
Ka Narva-Jõesuu Medical SPA on pikkade traditsioonidega ravi ja lõõgastuse pakkuja. Lõõgastuse tähtsus tulevikus isegi kasvab, kui seal avab uksed stressi maandamise keskus koos ranna- ja troopikatoaga. Tänu sellele saab Eesti pikema kuurortranna mõnusid nautida aasta ringi.
Meresuu SPA hotell, mis asub samuti Narva-Jõesuus mere ääres mändide all, võib olla uhke oma vee- ja saunakeskuse üle. Ühes terrassile ehitatud puuküttega saunas saab keha kuumaks kütta isegi pärisvihaga ja rahva tõmbavad mitu korda päevas käima meeleolukad saunarituaalid.
Saunameister on au sees ka Lammasmäe puhkekeskuses – Kunda jõe äärses saunamaailmas. Seal saab teha noorendavaid ihuprotseduure ainulaadses turbasaunas, vihelda näiteks Setumaalt toodud vanas suitsusaunas või „Kevade” filmist tuttavas kappkerisega saunas.
