Austria ei ole minu jaoks kunagi olnud riik, kus hommikuti kaua magada raatsiks, olgu tegemist suusareisi, matka või nädalavahetusega Viinis, mis algselt loomulikult ennekõike spaas logelemiseks oli planeeritud.

Aga juba esimesel hommikul, kui akna taga varajasi päikesekiiri aimata võib, on uni kohe läinud ja peas rallivad mõtted, mida kõike voodis vedelemise asemel teha võiks. Alustades hommikusöögist, mis ei koonerda croissant’idega ja korraliku kruusitäie kohviga, millesse sorts head Alpide piima on valatud. Et pärast reisi poleks piinlik vastata küsimustele Viini kuulsamate vaatamisväärsuste kohta, on tark kohe asuda neid kaloreid kulutama 343 trepiastmel, mis viivad hiiglasliku gooti stiilis Püha Stefanuse katedraali (Stephansdom) lõunatorni. Seal üleval on näeb lähikaadris katedraali siksakilisest mosaiikkividest katust ja avarat vaadet kogu linnale, kuni taamal laietavate lopsate puudega kaetud küngasteni välja. Põhimõtteliselt näeb sealt korraga ära kõik Viini kuulsamad pargid ja paleed, vähemalt väljastpoolt.

Siis saab kindlasti võitu kiusatus spaa veel natukeseks ootele panna ja mõnda kohta ikka lähemalt uurima minna — näiteks muuseumikvartal ei vaja isegi esimest korda Viini sõitvatele inimestele tutvustamist. Kohe selle kõrvalt algav Neubau (7. linnajagu) pakub kauneid pastelseid värvitoone majaseintel ja väga kirjut valikut disainipoode ning kohvikuid.

MuseumsQuartier pakub endistes barokkstiilis keiserlikes tallides vaimustavaid näitusi. Minge Leopoldi muuseumi, et näha maailma suurimat Schiele tööde kollektsiooni, või MUMOKi vaatama 20. ja 21. kunsti, mille loomise peamine eesmärk on olnud šokeerida ja tekitada skandaale. Foto: Shutterstock

Sacheri tort jäägu algajale turistile

Kui veel mõne aasta eest võis Viini restoranimaastikku kirjeldada pigem kui igavat ja konservatiivset, kus tõesti suurimateks elamusteks jäidki šnitsel, Sacheri tort ja kõigi maailma maitsete läbisegi proovimine Naschmarktil, siis nüüd on linn täis hea interjööriga ja loomingulise köögiga söögikohti, kokteilibaaridest rääkimata.

Viini Justiitspalee üllatab igal sammul. Foto: Silvia Pärmann

Pean tunnistama, et mu uus lemmik-lõunasöögikoht Viinis võib esimese hooga tunduda väga kummaline: justiitspalee kohvik (Schmerlingplatz 11). Vähesed inimesed lähevad kohtusse vabatahtlikult ja rõõmuga, kuid Viini justiitspalees (Justizpalast) juhtub seda alailma — linna südames asuva maja viimasel korrusel on katuseterrassiga kohvik-söökla. See ei paku ausalt öeldes küll suurimaid gurmee-elamusi, aga see-eest on need ülisoodsad ja valdavalt tervislikud — ning lihtsalt hindamatu on avanev vaade Viini katusemaastikule, mida kaunistavad ohtrad skulptuurid ja kuldsed tornid, mida tänavatasapinnalt hästi ei näegi. Hommikul katedraali tornist avanenud vaade on muidugi võluv, aga olgem ausad — väga jalutajasõbralikus Viinis hindan ma tavaliselt juba esimese päeva lõunaks väga kõrgelt võimalust sõita vahepeal liftiga.

Kriminaalselt ilus vaade Justiitspalee kohvikust. Foto: Silvia Pärmann

Enne pandeemiat pakkus nädalavahetustel brunch'i ka mu vana lemmik Motto, lubades nendega sügisel uuesti alustada, aga õhtusöögile on sinna seda enam põhjust laud broneerida. Motto on Viini kaasaegse restoranikultuuri lipulaevaks olnud viimased 40 aastat ja suudab igal aastal olla ikkagi hetke kõige trendikam koht. Mittemidagiütleva ukse taga on ülimalt šikk interjöör ja läbimõeldud menüü — rääkimata vaimustavast kokteilibaarist.

Kultuurielamused — nautimiseks riietes ja riieteta

Õhtute sisustamise osas on lisaks restoranidele nii palju võimalusi, et ühest nädalalõpust jääb kõige jaoks väheks.

Eestis elades läheb pidevalt meelest, et spaakultuur võib kusagil veel suurem olla — tavaliselt ongi Pärnu ja Kuressaare spaadega ärahellitatud eestlasi mujal ootamas vaid pettumus, kuid Viini päevaspaade kohta seda kindlasti öelda ei saa.

Austra saunakultuuri eripärana tuleb kohe meenutada, et seal ei kanta ka segasaunades kunagi ujumisriideid — kohalikud ja ka muidu saunas käimisega harjunud inimesed, nagu näiteks soomlased, käituvad selles olukorras täitsa normaalselt. Aga omaette vaatamisväärsuseks on ameeriklastest spaaturistid — keda pandeemiajärgses Euroopas on õnneks või kahjuks vähe — kes oma elevust kuidagi peita ei oska.

Rahvalikematest äärelinna suurtest termidest ja saunadest kuni südalinna butiikspaadeni välja — igale eelarvele ja temperatuuritaluvusele on midagi.

Luksuslikust Kempinski hotellist ei ootakski midagi vähemat kui linna kõige hedonistlikumat päevaspaad, mis on avatud õnneks ka neile, kes hotellis ei peatu. Auru- ja leilisaunad, lõõgastav bassein ja absoluutselt taevalik puhkeruum mõnusate lamamistoolide ja maheda muusikaga on iseenesest juba täiesti piisav — aga kui saate seda endale lubada, siis kinkige endale ka mõni massaaž.

Kui ma millegi poolest olen tüüpiline eestlane, siis selleks on vastupandamatu vajadus käia teatris. Teater on teadupoolest kaasaegse eestlase kirik, mille puhul on eriti positiivne see, et külastus ei lange väga ebamugavalt pühapäevase brunch'iga ühele ajale. Viin on selleks hea koht ka siis, kui saksa keel liiga hästi suus pole. 1889. aastal rahva nõudmisel asutatud Volkstheaterit peetakse saksakeelse kultuuriruumi kõige olulisemaks teatriks — ja viimased paakümmend aastat on saksakeelne teater olnud kõige uue alguseks teatrimaailmas. Kui saksa keel etendustest ikka üldse aru saada ei luba, siis teatri kultuslikus Red Baris kõlab tavaliselt muusika ja keerutavad vahel plaate ka DJ-d.

Shop ’til you drop

Ületarbimise all ägavas maailmas ei ole tegelikult üldse sobiv soovitada minna poodlema, aga Viinis teistmoodi ikka ei saa. Austria ei ole kuulsate luksusbrändide maa, aga ägedat moe- ja ehtedisaini on seal kuhjaga.

Näiteks Atelier Stossimhimmel, mis on kaheksa ehtedisaineri stuudio ja kauplus Viini elegantses vanalinnas, on parim ehtepood kogu riigis. Seltskond on aja jooksul pisut vahetunud, kuid alati on see koosnenud kaheksast väga kreatiivsest ja pööraselt ilusaid ehteid loovast naisest.

Naschmarkti toiduturust vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Freihausviertel on boheemlasliku soojuse maapealne kehastus, mille kitsad tänavad on ääristatud disainerite kaupluste, galeriide ja kunstnike stuudiotega, kuhu saab sisse astuda.

Viini disainipoodide maastik on kirev. Foto: Silvia Pärmann

Viini moe- ja disainimaailm on küll kirju, aga kohalike pärlite ülesleidmine nõuab ikkagi head eeltööd. Kui ise kõiki stuudioid ja butiike kaardistada ei jõua, siis minge stiilsele ostutuurile koos New Yorgist pärit ja nüüd juba aastaid Viinis elava Luciega. Ta teab kõiki kohalikke moeloojaid ja ehtedisainereid, kes on väärt teadmist ja võib kokku panna ka tuuri vastavalt teie huvidele.

Moedisainer Romana Zöchling on väga hinnatud brändi Ferrari Zöchling asutaja ja loovjuht, tema kollektsioonide unikaalsed tekstiilid ja mustrid valmivad koostöös erinevate Viini kunstnikega. Foto: Silvia Pärmann

Hotellisoovitus: Altstadt Vienna

Üks asi on jahtida kirglikult odavaid lennupileteid, hoopis teine kümnekonna euroses hotellitoas elada — ausalt, see viimane ei ole minu jaoks. Kui paar tundi ebamugavust säästulennul ainult suurendab vaimustust Viinist, siis halb hotell võib puhkuse vähem kui kahe tunniga täitsa ära rikkuda, kahest ööst rääkimata. 45 toaga Altstadt on ilmselt üks parimaid butiikhotelle kogu Austrias. See on tõeline disaini- ja kunstiparadiis, kus tubadest võib leida isegi Andy Warholi töid ning igal hommikul ootab külalisi fuajees seinal selle päeva näitustesoovitus mõnes Viini galeriis või muuseumis.

Hommikusöögil hotellis Aldtstadt ei koonerdata ei sarvesaiade ega vahuveiniga. Foto: Silvia Pärmann

Ja ehkki toad on sellised, et neist on kahju lahkuda, mõjuvad hotelli hommikusöögisaal ja raamatukoguga lounge täpselt sama moodi. Hommikusöögimenüüst leiab iga päev tavapärastele roogadele lisaks eripakkumise — näiteks pošeeritud muna šampanjakastmes — ning õhtuti võib diivanitel kunstiraamatuid lehitsedes või malet mängides lihtsalt ajataju kaotada. Igal pealelõunal ootavad külalisi ka kellaneljakoogivalik ja kuum tee. Olen palju kuulnud lugusid inimestest, kes rannapuhkuse ajal oma all inclusive hotellist minutikski ei lahku, aga Altstadtis võib sama asi juhtuda keset ahvatlevaid kohvikuid ja kultuuri täis suurlinna.

Kui teile meeldib Klimt ja soovite näha maailma kõige kuulsamat suudlust, siis olete õiges linnas — rentige ratas või hüpake U-bahnile ja sõitke Schloss Belvedere’i. Foto: Shutterstock

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid