Laskmata end heidutada, reisis Bettany kohtadesse, kuhu seda teha sai, külastades muu hulgas Elizabeth II peidupaika Maltal, paljastades Gibraltari üllatavad neandertali juured ja väisates Aleksander Suure Kreeka palee pooleliolevaid kaevamisi. Selles artiklis tutvustame mõnda kohta, mida Bettany Hughes on külastanud.

Olümpia — spordimängud Zeusi rõõmuks ja saja härja kahjuks

Tavaliselt on see tulvil sagivaid turiste, kuid pandeemia ajal oli Bettanyl võimalik külastada olümpiamängude sünnikohta Olümpia linna Kreekas ilma segajateta. 3000 aastat oli Olümpia peajumal Zeusi pühapaigaks, kus toimusid aastatuhande jooksul iga nelja aasta tagant tema auks spordimängud. Nendele üritustele tuli kokku ligi 100 000 inimest, et näha võistlevaid atleete, kes olid ihualasti, et näidata Zeusile, kui kõvasti nad olid treeninud. Sealt on pärit ka sõna „gümnastika“, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast „gymnos“, mis tähendab „alasti“. Võitjad pärjati krooniga ja aasta nimetati nende järgi. Võistlused olid jõhkrad ning lõppesid sageli vigastuste või isegi surmaga, sest kaotajaid häbistati. Neil mängudel oli veel suuri kaotajaid. Nendeks oli sada härga, kes tapeti ja põletati rituaalselt, et nende tuha saaks Zeusile ohverdada.

Bettany Hughes Caravaggio vangikongis St. Angelo kindluses. Foto: Viasat

Gibraltar — jalajälg, mis muutis meie arusaama neandertallastest

Gibraltar või Kalju, nagu kohalikud seda kutsuvad, võib küll olla vaid 6,5 ruutkilomeetri suurune, kuid see tilluke maatükk on tulvil aardeid. Üks neist on kirjutanud täiesti ümber neandertallaste ajaloo. Gibraltari kaljudes on ligi 200 koobast, mis on pakkunud aegade algusest varjupaika paljudele neandertallastele. Esimene täiskasvanud neandertallase kolju leiti sealt 1848. aastal ja Bettany Hughesi sõnul tuleks neandertali inimest kutsuda hoopis „Gibraltari naiseks“. Ja need inimesed ei elanud pelgalt selleks, et ellu jääda, vaid nad olid ka loojad. Sellest annab tunnistust Gibraltari leid — kivitükk, millel on korrapärased nikerdused, mis võivad kujutada mida tahes alates koopa kaardist kuni tähtkuju või isegi hõimumärgini. Kivi on hoolikalt töödeldud, sellesse on pandud aega ja vaeva ning graveeringute kvaliteet viitab, et nende autor ei teinud midagi sellist esimest korda. 2019. aastal tehti aga veel üks avastus, mis põhjustas suurt elevust. Nimelt leiti mere lähedalt vaevumärgatav neandertallase jalajälg, mis oli kõigest 29 000 aastat vana. See on 10 000 aastat edasi sellest, mida peeti siiani neandertallaste Maalt kadumise ajaks.

Malta — üks ajaloo suurimaid uuendusi ühes maailma väikseimas riigis

Malta pindala on küll kõigest pisut üle 300 ruutkilomeetri, kuid Vahemere südames asudes on see mänginud ajaloos silmapaistvat rolli. Kui 1565. aastal ründas 40 000 mehega osmanite laevastik saart, mis oli mehitatud vaid 700 Jeruusalemma rüütliga ja mida kaitses 8000 sõdurit, toimus niivõrd verine lahing, et isegi meri värvus punaseks. Imekombel suutsid kaitsjad Osmanite armee tagasi lüüa. Lubades aga, et nad ei ole enam kunagi kaitsetud, ei ehitanud nad pooleldi lammutatud St Angelo kindluse asemele pelgalt uut müüriga ümbritsetud linna, vaid rajasid lisaks tänavate alla maa-aluse tunnelite kompleksi, et kaitsta elanikkonda uue pealetungi korral. Rüütlid olid kõik läbi mõelnud: maa-alused käigud olid hügieeniliselt laitmatud ja seal oli nii oma tsisternisüsteem kui ka toidu- ja veehoidlad, et inimesed saaksid kuid maa all viibida, saades nii kaitset lisaks rünnakutele ka epideemiate eest. Sellist rajatist ei ole kunagi varem nähtud.

Nagu ütles Bettany Hughes: St Angelo kindluse all asuv kompleks on üks ajaloo suurtest imedest, sest see tõestab, et üheks suurimaks uuenduste allikaks on tungiv vajadus. See tuletab meile meelde, et ajalugu tasub vaadelda iga nurga alt, et mõista tõeliselt selle pöördepunkte. Neid universaalseid väärtusi uuritakse lähemalt sarjas „Bettany Hughesi aarete planeet“ ainult Viasat History eetris igal pühapäeval kell 21.00.

Bettany Hughes ja Jordaania aare — Petra kaljulinn. Foto: Viasat

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid