Kõik sai alguse enam kui 100 aastat tagasi, 1889. aastal Prantsuse väikelinnas Clermont-Ferrand’is, kus vennad André ja Édouard Michelin asutasid oma maailmakuulsa rehvifirma. Neil oli selge nägemus Prantsusmaa autotööstusest ja seda ajal, mil riigis oli vähem kui 3000 autot. Et autojuhte abistada, valmistasid vennad Michelinid väikese punase restoranigiidi, mis sisaldas infot, kuidas rehve vahetada, kus tankida, kus süüa ja puhata. Nähes aastakümnete jooksul kasvavat huvi restoranide rubriigi vastu, värbasid vennad hindajate meeskonna, kes külastasid restorane anonüümselt.

1926. aastal hakati andma restoranidele tärne, tähistades neid esialgu ainult ühe tärniga. Viis aastat hiljem võeti kasutusele kuni kolmetärniline hierarhia.

Tänu praktilisusele, sõltumatusele ja kõrgetele standarditele sai MICHELINi restoranigiidist bestseller ning selle hinnangud on tänaseni üks autoriteetsemaid allikaid reisisihtkoha ja restorani valikul.

Kahtlemata on MICHELINi Eestisse tulek suur tunnustus meie restoranimaastikule — see näitab, et Eesti gastronoomiamaastikku, mida maailmas veel väga ei tunta, on rikastanud tugevad toidutraditsioonid, millesse on eri kultuuride mõjutustest võetud üle parim. Ka on Eesti meisterkokad väga heal tasemel — ja sellest tulenevalt on erilised ja kvaliteetsed ka Eesti restoranides pakutavad road.

Kuidas pääseda MICHELINi restoranigiidi?

Tänaseks on MICHELINi restoranigiid (The MICHELIN Guide) jõudnud ligi 40 riiki neljal kontinendil, soovitades üle 15 000 tunnustatud restorani, millest tärnidega restoranide osakaal on umbes viiendik.

Parimad restoranid kuulutatakse välja igal aastal. Kõige kõrgemaks tunnustuseks on tärnid, mida on võimalik saada kuni kolm. Kui restoran tärnideni ei küüni, kuid on siiski heal tasemel, tuuakse see restoranigiidis esile ühega kahest tunnustusest. Need kaks lisatunnustust on:

  • BIB GOURMAND: hea restoran, maitsev toit õiglase hinna eest;
  • Roheline tärn (MICHELIN Green Star): kestlikule gastronoomiale pühendunud restoranid.


Tunnustamine omakorda põhineb sõltumatutel hindamistel, mis toimuvad igal aastal ning võivad restoranidele nii tunnustust lisada kui ka seda vähendada või hoopis ära võtta.

MICHELINi hindajad on alati anonüümsed, nad ei tutvusta end restoranile ja tasuvad toidu eest ise. Hindajad panevad restoranides tähele järgmist: koostisosade kvaliteet, toiduvalmistamise meisterlikkus, oskus kombineerida maitseid, peakoka isikupära, kõrgete kulinaarsete standardite järjepidevus — nii menüüs kui ka ajas.

Eestis on MICHELINi hindajad restoranikülastusi juba alustanud, seega nüüd tuleb vaid pöidlad pihus hoida ja oodata 25. maini, kui Tallinnas kuulutatakse välja kõik MICHELINI restoranigiidi pääsenud restoranid.