Kodumaale tagasi, aga kuidas edasi? Kogemuskohtumised aitavad Eestisse naasejatel taas siinse eluga kohaneda

Välismaal elab ligikaudu 200 000 eestlast, kellest hinnanguliselt 7000 pöördub igal aastal tagasi kodumaale. Üks on kindel — vähemalt 20 neist leiab iga kuu tee tagasipöördujate kogemuskohtumistele.

2019. aastal alustas Integratsiooni Sihtasutus tagasipöördujate kogemuskohtumisi eestlastele, kellel on tekkinud mõtted Eestisse tagasi pöörduda või kes on juba Eestis uut elu alustanud. Kohtumised on kahe aastaga hästi käivitunud ja osalejate arv kasvanud. Selle aasta veebruaris alustati kohtumistesarja kolmandat hooaega.

“Tagasipöördujate kohtumisi ajendas korraldama eelkõige inimeste huvi, kuidas teised tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud, lisaks vajadus saada vajalikku praktilist infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks ning soov jagada kogemusi. Leida mõttekaaslane või sõber on kohtumistel olulisel kohal. Tutvuda inimesega, kes on samuti Eestist eemal elanud ja tagasi pöördunud ning temaga oma kogemusi jagada aitab kergemini kohaneda,” ütleb Kaire Cocker, Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonna juht.

Siseministeeriumi ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti 2020. aasta uuringust selgub, et perioodil 2017-2019 oli Eestisse naasnute arv suurem kui siit väljarännanute arv, ent aasta 2020 tõi rändetrendis muutuse. Uuringust selgub, et perioodil 2016-2020 ületas eestlastest väljarändajate koguarv (37 251) napilt tagasipöördujate koguarvu (36 679). Populaarsed sihtriigid olid Soome, Venemaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Rootsi. Ka tagasi pöörduti enim Soomest, Suurbritanniast, Venemaalt ja Saksamaalt, kuid ka Norrast.

Cocker lisab: “Koroonaperiood andis kindlasti tõuke Eestisse tagasipöördumiseks neile, kellel see eelnevalt juba mõttes oli. Koduigatsus on üks esimesi põhjuseid, miks inimesed tagasi tulevad ja pandeemia aeg süvendas seda veelgi, sest kontakti hoidmine füüsiliselt oli raskendatud. Inimestel oli kindlasti ka rohkem aega mõelda ja seejärel tegutseda, et soovid ellu viia.”

20. aastat Lätis ning periooditi ka Iisraelis ja Belgias elanud 42-aastane tallinlanna Airi Kärtna pöördus tagasi Eestisse 2020. aasta alguses. Tagasipöördujate kogemuskohtumistel on ta osalenud kaks aastat. “Eriti tähtis on selline tugi alguses, kui elumuutus ja tagasi Eestisse tulemine tekitavad suurt stressi. Nende kahe aastaga olen näinud, et inimesed grupis vahelduvad — mind rõõmustab, et inimesed on leidnud tee gruppi, saanud sealt infot ja õlatunnet ning siis edasi liikunud. See on oluline peatuspunkt. Emotsionaalne ja praktiline tugi nendel kohtumistel on tagasipöördujale olemas ja see on kohanemisel uue eluga väga oluline,” leiab ta.

Samuti arvab ka 13 aastat Suurbritannias elanud Evelin Sennett. Temale on kohtumised andnud jõudu edasiliikumiseks, sest ette on tulnud ka katsumusi. “Kõige keerulisem on minu jaoks olnud asjaajamine — jätad ühe kliki kusagil tegemata ning sellest algab probleemide virvarr. Näiteks jäi minu laps ilma koolitoetusest, sest üks klikk jäi kogemata märkimata,” ütleb Evelin.

“Samas üllatun aina, kui palju on Eestis armsaid ja imelisi inimesi. Kui sa pole neid veel kohanud, siis muuda oma liikumistrajektoori. Nad on täitsa olemas,” muigab Evelin.

Selle hooaja tagasipöördujate kogemuskohtumistel on käinud inimesi, kes on tagasi tulnud igast maailma nurgast, näiteks Kanadast, Suurbritanniast, Norrast ja Sri Lankast.

Kohtumisi korraldav Inge-Helene Pello leiab, et üha rohkem inimesi tuleb kohtumistele infovajadusest lähtuvalt. “Kohtumised on märkimisväärselt avardanud minu silmaringi. Kunagi osalesin osalejana, sellel aastal on mul hea meel olla korraldaja rollis. Olen ka ise Walesist tagasipöördunu. Olles Eestis elanud 2,5 aastat, usun, et tänaseks oskan näha neid kohti, millele saaks enne tagasipöördumist keskenduda, et protsess oleks sujuvam,” ütleb Pello. “Näen, et kõige rohkem küsimusi tekitab inimestel töö leidmine, järgnevad haridus- ja sotsiaalteemad. Selleks, et infot jagada, olen veebruarist kutsunud kohtumistele külalisesinejaid, eesmärgiga tutvustada esmatähtsaid teemasid. Meil on rääkimas käinud Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa, Eesti Töötukassa EURES teenuse juht Marta Traks, OSKA Kutsekoja tööturutrendide analüütik Anneli Leemet ja filmi “Põlvkond piiri taga” režissöör ja produtsent Terje Toomistu.

Neile, kes plaanivad tagasi Eestisse pöörduda, pakub Integratsiooni Sihtasutus infot ja nõustamist Eesti elu kohta, tagasipöördumistoetust, keeleõpet ja võimalust osaleda kohtumistel, et teiste sarnaste inimestega oma kogemusi jagada. Kes seda soovivad ja vajavad, leiavad lisainfot SIIT.

Tagasipöördujate kogemuskohtumised toimuvad online’is, MS Teamsi vahendusel iga kuu teisel teisipäeval ja viimasel reedel. Registreerumine ja lisainfo — SIIN.

Tagasipöördujate suvepiknik 2021. Foto: Kadri Otsiver