Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kriisiaastad motiveerinud turismiettevõtjaid põhjalikult oma äris innovatsiooni tegema. „Riik on investeerinud viimase kolme aasta jooksul turismi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse nii toetusmeetmete kui ka mitmesuguste arenguprogrammidega kokku 26,5 miljonit eurot. Need aitavad turismiettevõtjatel väga kiiresti muutunud maailmas oma teenuseid digitaliseerida ja külastaja tänastele vajadustele vastavaks disainida, külalislahkust arendada ja äriprotsesse ümber kujundada. Jätkame Eesti turundamist kvaliteetturismi sihtpunktina,“ ütles Sutt.

Turismi tootearenduse toetuse jagamisel said rahastuse kõik positiivse hindamistulemusega taotlused. „Toetusesaajaid jagub igasse Eesti maakonda, eriti aktiivsed olid taotlemisel kogu Lõuna-Eesti ja suuremad saared. Teemadest on väga hästi kaetud aktiivne puhkus ja kultuurielamused, samuti on oodata põnevaid elamusmajutuse arendusi. Ajaga kaasas käies mõeldakse peale puhkamisvõimaluste ka sellele, kuidas kõnetada klienti, kes tahab Eesti kaunis looduses teha kaugtööd," ütles turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Turismi tootearenduse toetus on mõeldud uute turismitoodete loomiseks ja olemasolevate arendamiseks, et need looksid suuremat lisandväärtust, tõstaksid Eesti turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja aitaksid taastada meie turismiteenuste eksporti kriisieelsele tasemele. Toetuse abil arendatavalt tootelt eeldati suunatust otse lõpptarbijale, reisimotivatsiooni loomist või külastusaja pikendamist, eristumist teistest turismitoodetest ning digi- ja rohepöörde trendide järgimist.

Rahastatud projektid, mida nüüd toetuse abiga ellu viima hakatakse, jagunevad maakonniti järgmiselt: Harjumaal 14, Saaremaal 13, Pärnumaal 11, Tartus ja Tartumaal 10, Põlvamaal 6, Tallinnas 7, Viljandimaal ja Võrumaal 4, Ida-Virumaal, Raplamaal, Järvamaal ja Valgamaal kõigis 3, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Hiiumaal 2, Läänemaal 1 ja lisaks 3 üle-eestilist projekti.

Elamusmajutuse põnevamatest projektidest saab näiteks edaspidi ööbida Saaremaa pukktuulikus, kuppeltelgis Ahja jõel või iglupargis Väike-Pakri Saarel. Mõned tooted on saanud inspiratsiooni lausa kirjandusest, näiteks maa-alune Rabbit Hole Hotel Pärnumaal või "Serafimast ja Bogdanist" inspireeritud majutusala Peipsi ääres.

Uutest spaateenustest arendatakse näiteks butiikspaad Padise mõisahoonesse, kultuuripärandit tutvustavat nn teatrisauna Mustamäe elamusspaasse, kahte rabaspaad Harju- ja Järvamaale, Baltikumis ainulaadset lõõgastuskeskust Narva-Jõesuusse koos ranna- ja troopikatoaga ning spaateenuseid Eesti väikesadamatesse.

Digilahendustest on uuenduslik esimene täisautomaatne SUP-laudade rendiautomaatide võrgustik, mis teenindab aktiivse puhkuse huvilisi üle Eesti; Tartu V Spa hakkab hoovipoolsete tubade elanike rahulolu parandama valgusetendustega sisehoovis, PROTO Avastustehas pakkuma VR-õhtusööke ja Narva raekoda elustab liitreaalsuse abil ajaloolise Narva.

Uute loodusturismi ja kaugtöövõimalustena edendatakse loodusvaatlust uue tehnikaga (näiteks öövaatluskaamerad), Emajõe Suursoo aladel pannakse käima looduslaev Wildexpress, arendatakse rohetootena prügipüüki ja luuakse kaks uut kaugtöökeskust, mis võimaldavad töötada kaunis Lõuna-Eesti looduses.

Projekte hindasid turismieksperdid turismi erialaliitudest, EASi ja Kredexi ühendasutusest ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Toetust sai taotleda 20 000–200 000 eurot projekti kohta, toetuse osakaal projekti maksumusest moodustas 20–70% projekti maksumusest sõltuvalt toetatavast tegevusest. Kõik projektid tuleb ellu viia hiljemalt 31. oktoobriks 2023. Toetusprogrammi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid