Viimane aeg külastada! Vaatamisväärsused Eestis, mis on vaikselt hääbumas

Eestis on palju kauneid ja hoolitsetud vaatamisväärsusi. Kuid on ka kohti, mis on teenimatult varju jäänud ning kipuvad hääbuma. Kevad ja suvi on puhkuse ja rändamise aeg, kasuta võimalusi põnevate ja eriliste kohtade ning ehitistega tutvumiseks. Korralda põnev orienteerumisretk ja leia tee ka vähemkäidud ja teistmoodi paikadesse. Täna veel on võimalik tunnetada nende paikade hõngu, kuid aeg on tegemas oma tööd ning need jäljed on tasapisi kadumas.

Nõukogude aja jäljed

Tallinnast mitte kaugel leiad looduskauni ja turistidest puutumata Naissaare. Saare peamised vaatamisväärsused on kitsarööpmeline raudtee, Taani kuninga aed, Nõukogude Mereväe miiniladu, erinevad merekindlused, rannarootsi Maarja kirik ja surnuaed. Saarel olles vaata üle ka pika ajalooga Naissaare tuletorn. Kohapeal saab ringi liikuda jalgsi, ratastel, nõukogudeaegse transpordi ja isegi rongiga. Matkarajad on erineva raskusastmega.

Paldiski oli nii endisaegse Vene Impeeriumi kui ka Nõukogude Liidu üks olulisemaid sõjaväebaase. Tule ja vaata, kuidas on tänaseks muutunud kunagise Nõukogudemaa suurima tuuma-allveelaevnike õppekeskuse asupaigaks olnud linn. Tutvumist on väärt Paldiski raudteejaama peahoone, mis on ehitatud omanäolises kroonuhistoritsismi stiilis ja kõige algupärasemal kujul säilinud seda tüüpi jaamahoone Eestis.

Pakri poolsaar oli tavalise inimese jaoks Nõukogude armee tegevuse tõttu pikalt suletud. Seepärast võib öelda, et tegemist on omamoodi põneva ja salapärase paigaga, mille kohta räägitakse legende nii müstilistest allveelaevadest kui ka sõdurite poolt leitud UFOst. Aga Pakri pakub avastamisrõõmu ka looduse- ja kultuurihuvilistele. Siin on pankrannik, omanäoline tuletorn, liigirikas linnustik, taimeharuldused ning metsloomad.

Aeg on peatunud

Legendaarne Kurese muinasküla asub Pärnumaal. See on muinasaegse struktuuriga sumbküla, mis tänapäeval mahajäetud. Kõikjal on ehitusmaterjaliks kasutatud paekivi ning hästi on vaadeldavad erinevat tüüpi külaehitised.

Kas tead, milline saar on suuruselt Eesti neljas? Vihjeks võib öelda, et saare nimi on tulnud Islandi viikingi Orm (ehk madu) järgi. Vormsil on mõnus ette võtta jalgrattatuur, mis viib läbi rannarootslaste põliskülade, kauni looduse ja kohalike vaatamisväärsuste.

Matsalu looduskaitseala loodi peatuvate, sulgivate ja pesitsevate lindude ning nende elupaikade kaitseks. Tänaseks on sellest saanud Matsalu rahvuspark, kus on hulgaliselt loodusradasid ja 7 linnuvaatlustorni. Tasase maa keskel on kõrgemad vaid paekivist kõrgendikud — Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalus on loodusväärtuste kõrval olulisel kohal ka kultuuripärandi säilitamine.

Kaduvad oskused

Tänapäeval on kudumisoskus taas au sisse tõusnud. Kui vanasti kasvatati taludes lambaid ja nende villast tehti lõng, siis nüüdsel ajal ostavad nobenäpud oma kudumismaterjali poest. Seetõttu on Kabala villaveskis huvitav tutvuda, kuidas see tööprotsess vanasti käis. Kabalas töötavad tänapäevalgi üle 100 aasta vanused masinad ning siin saab lasta oma villast lõnga kedrata.

Vanast Puraviku tuuleveskist on saanud uhke tuulik. Kuid tuult siin ei püüta, vaid tekkinud on hoopis sepikoda, kus valmivad uhked ja erinäolised sepised. Kuigi seppade ametioskused on ajalukku vajumas, saab siin veel sügavuti sepatöö saladustesse süüvida ja valmistada enda rõõmuks kasvõi münte.

Allikas: Puhka Eestis