Wall Street Journalis ilmunud artikkel ütleb, et väga sageli on hotellituppa paigaldatud termostaat vaid butafooria. See küll näiliselt töötab, kuid ei juhi tegelikult mitte midagi.

Wall Street Journali ajakirjanik leidis uuringu tulemusi analüüsides, et termostaadid on sageli seadistatud nii, et isegi kui sellega saab toa temperatuuri reguleerida, siis paljudel juhtudel lähtub süsteem optimaalsest ja sellest, milline on toa sisekliima. Mõnedel juhtudel on see sõltuv ka lisasensoritest, mis limiteerivad seda, kui soojaks või külmaks maksimaalselt tuba reguleerida saab, sõltumata termostaadil kuvatavast.

Paljude hotellide puhul kehtib ka see, et kasutusel on liikumisandurid, mis hoiavad energiakulu kokku siis, kui toas kedagi pole.

Mitmel juhul oli termostaat seotud toa elektrivõrgu lülitiga. Nii on tubades elektrienergia kasutamiseks tarvilik sisestada ukse kõrval kaardi pesasse uksekiip. Kui kaart sealt välja võtta — ehk hotellitoast lahkuda — lülitub ka konditsioneer välja. Mõnede tubade puhul on süsteem nii tark, et lülitub välja ka siis, kui toas olija avab akna.

Uuringu järgi selgus aga see, et aina enam on termostaadid eelseadistatud ning neid kontrollib automaatika, mis on hotelli poolt seadistatud ning mille üle hotellitoa rentinud inimesel võimu pole.

Mõne hotelli näitel on selliste seadeldiste kasutuselevõtt aidanud neil energiakulusid suisa kuni 15 protsendi võrra kärpida.

Tehnoloogiahuvilistele võib huvi pakkuda aga järgmine kord reisile minnes oma hotellitoa termostaadil märgitud valmistajafirmat guugeldada. Mõnel juhul võib sealt leida kasulikke juhiseid, kuidas süsteemi üle kontroll haarata.