Koroonapandeemias muutunud reisiharjumused: eestlased sõidavad järjest kaugemale, tervise pealt kokku ei hoita
(5)
Reisikorraldajate sõnutsi näitas 2021. aasta teine pool reisibüroodele taas helgemat poolt ning juba peagi loodetakse reisimise taastumist pandeemia-eelsele tasemele. Muutunud trendid joonistuvad selgelt välja ka kindlustusstatistikas, kus on täheldada uute piirkondade esiletõusu ning suuremat mure tervise pärast. Oma tähelepanekuid inimeste muutunud reisimisharjumustest jagab Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuht Marit Raag.
Vähem Euroopat, rohkem Aasiat ja Ameerikat
Kui pandeemia esimese laine eel ja järel võis täheldada reisimist eelkõige Euroopa-siseselt, siis nüüd armastatakse Raagi sõnul reisida järjest kaugemale. “Näeme, et sagenenud on reisid nii Aasiasse kui ka Ameerikasse. Euroopa paistab silma oluliselt karmimate piirangute osas kui muu maailm, nii et võib arvata, et muutunud sihtkohaeelistusi on kujundanud nii leebemad piirangud sihtkohas kui ka see, kas riiki sisenemisel on vaja tõendada täielikku vaktsineeritust või piisab ka negatiivse koroonatesti sertifikaadist,” selgitab Raag.
Nagu juba aastaid, on endiselt populaarsed ka otselennuga reisid Egiptusesse, Kanaari saartele ja Türki.
Kindlustust uisa-päisa ei tehta
“Suurim erinevus on kindlasti see, kui palju on selle ajaga muutunud inimeste suhtumine oma tervise eest muretsemisel. Varem oli üsnagi tavapärane, et reisile minnes sõlmiti tervise osas vaid kõige odavam kindlustus, kui üldse. Näiteks Euroopa riikidesse reisides arvati, et selleks piisab Euroopa ravikindlustuskaardist,” toob Raag välja.
“Tegelikult peab arvestama, et kaardiga hüvitatakse vaid tasuta kättesaadavad meditsiiniteenused, mis on riigiti väga erinevad. Mis puudutab haigestumist koroonasse, siis kindlasti ei hüvitata Euroopa ravikindlustuskaardiga haigla vooditasusid, lähedase inimese majutuskulu või haigestumise tõttu pikenenud reisiga seotud kulusid, nagu näiteks uute lennupiletite ostmist. Kaitse reisitõrke vastu tagab, et enne kauaoodatud reisi haigestudes ei läheks kõik seni tehtud kulutused raisku. Täna on kõik see inimestele reisi planeerides hästi oluline, sest ebakindlust on palju,” selgitab Raag.
Peamise muutusena toobki ta välja, et inimesed on hakanud lugema ka nn “peenikest kirja” — põhjalikult uuritakse nii kindlustuskatte summasid kui ka seda, mida üks või teine neist täpselt sisaldab. “Olen üsna veendunud, et ilma kindlustuseta reisimine on saanud pigem haruldaseks. Samuti on märgata, et enam ei tehta kindlustust vahetult enne reisile minemist, vaid sageli kohe koos reisi broneerimisega,” lisab Raag.
Juhtumid ei ole ainult koroonaga seotud
Kui rääkida peamistest põhjustest, miks täna reisimisega seoses kindlustusse pöördutakse, siis kinnitab Raag, et valdav enamus juhtumitest on seotud vahetult enne reisi koroonasse haigestumisega, mil kindlustatu või tema pereliige saab positiivse PCR-testitulemuse. Samas välismaal aset leidnud juhtumite põhjuseks on enamasti midagi muud: selles kurvas edetabelis troonivad liiklusõnnetused, kõhuviirused ning ootamatud terviserikked.
“Meditsiiniabi valdkonnast on endiselt sagedasemad juhtumid populaarsetest puhkusepiirkondadest Türgi ja Egiptus, kus inimesed pöörduvad arstile seoses erinevate kõhuprobleemide või lihtsamate külmetushaigustega. Kallimad raviarved on seotud kaugemate reisidega. Meil on viimasel ajal olnud mitu juhtumit Tais, kus inimene on vajanud arstiabi, sest on sattunud mootorrattaõnnetusse. Ameerikas toimus aga eelmisel aastal ühe kindlustatuga nii raske avarii, et raviarved ületasid kindlustussummat,” kirjeldas Raag.
Koroonaviirusesse haigestumist käsitleb Seesam sarnaselt iga teise haigusega. Kui inimesel sümptomid puuduvad ja arstiabi ei ole vajatud, on ainsaks kuluallikaks karantiini kulud. Reisitõrke laiendatud kaitsega katab Seesam nii uued tagasisõidupiletid kui ka lisandunud majutuskulud. Ka siin tuleb tähelepanu pöörata valitud kindlustussummadele, kuna karantiiniga seotud kulude hüvitamine sõltub reisitõrke kindlustussummast.
