Teadupärast ju puid metsa ei veeta. Pigem ikka sealt välja. Samas RMK veab puid nii metsast välja kui metsa sisse. Sestap on nende poolt loodud taristut kasutades asi lihtne. Sead sammud meelepärasesse lõkkekohta ja, voila!, puud juba ootavad sind kenasti saetuna varjualuses. Või siis ei oota. Piirkonnast ja paiga kasutusaktiivsusest tulenevalt esineb lõkkekohtade puudega varustatuse osas mõningaid erinevusi. Aga lootust on.

Pöörates sissetallatud radadelt kõrvale, on olukord juba pisut keerulisem. Maad kattev ühtlane lumevaip väga suurt kindlust kuiva lõkkematerjali leidmiseks just ei anna. Sellises olukorras on tõenäoliselt kõige õigem maha võtta mõni kuivanud, ent mitte veel ümber kukkunud puu. See pole kindlasti päris kuiv, kuid see on kuivem kui kõik, mis maas, kord külmuva, siis jälle sulava lume sees, vedeleb.

Puu olgu kuiv

Loomulikult on talvel päriselt kuivanud ja elusat, lihtsalt talveunne suikunud puud üsna raske eristada. Iseäranis lehtpuude puhul. Kuivanud okaspuud elusast okaspuust on üsna lihtne eristada. Tuleb vaadata okkaid. Kui sa neid ei näe, on puu kuivanud. Kui näed ja need on värvuselt pruunikad, on puu kuivanud. Kui näed ja need on rohekat tooni, siis on puu elus. Lihtne? Peaaegu.

On ka võimalus, et okkaid pole näha sellepärast, et tegemist on hoopis lehtpuuga. Ja toorest lehtpuud sa lõkkematerjaliks ei taha. Seda on umbes sama lihtne süüdata kui vettinud puud. Seega otsi märke, mis viitavad sellele, et puuga pole just kõik korras. Puudub sel näiteks latv, on palju murdunud oksi, lahtine koor või esineb mõni muu, normaalsusest hälbiv sümptom.
Igatahes leidub metsas kuivanud puid piisavalt, et tuli üles saada ja end või toitu soojendada. Põhiline on valida lõkkematerjaliks selline puu, millest jõud, mõistus ja tööriistad üle käivad. Samas jällegi, puu, mis lihtsalt käega tõugates jalalt maha murdub, ei ole samuti hea valik. Tõenäoliselt on see siis juba pehkinud. Ning pehkinud puu suurt sooja ei anna. Küll aga tossu.

Leia hakatis

Nagu ennist juba mainitud, pole kuivanud puu kindlasti päris kuiv. Seda isegi mitte RMK varjualustes. Keegi ei hakka sinna ladustama kaks suve kuivanud halge. Ei, ikka lihtsalt metsakuivad puud on seal. Nagu igal pool metsas.

Sestap tuleb tule üles saamiseks erilist tähelepanu pöörata süütematerjalidele. Kui sul on kaasas kauplusest soetatud vahendid nagu süütetabletid, küünlad ja muu taoline, kasuta neid, ära häbene.

Kui ei ole, siis taaskord aitab sind loodus. Kasetoht oma eeterlike õlidega läidab leegi ning kuivad kuuseoksad kasvatavad seda seni, kuni saad tulle pista materjali, mis on natuke märjem.

Igaks puhuks tasub siinkohal meeles pidada, et lõket pole kõige otstarbekam otse lumele teha. Kuumuse mõjul saab lumest kiiresti vesi ning vesi ja tuli, need omavahel ei klapi. Ehk siis puhastage lõkkease lumest. Ja et veel kindlam olla, võite lõkkeaseme põhja laduda rea puid, mis tulehakatuse külma ja niiskust õhkavast maapinnast isoleerivad.

Vaata videost, kuidas talvel lõket teha: