Eesti suurimad rändrahnud, mida tasub kindlasti oma silmaga vaatama minna
(3)
Toome teieni suurimad rändrahnud Eestis — nimel klikkides leiad nende kohta ka rohkem informatsiooni.
Lääne-Viru maakond, Letipea küla
Kunda linnast ida suunas jääv Letipea neem ja kaluriküla on tuntud suurte rändrahnude poolest. Küla alguses asub Tagaküla Suurkivi, mille ümbermõõt on ligikaudu 30 m ja kõrgus 4,5 m. Suurkivi peal olla 0,5 m suurune jalajälg. Kalda lähedal madalas rannavees seisab looduskaitse all olev Ehalkivi. Ehalkivi on Eesti suurim rändrahn. Rahnu ümbermõõt on 49,6 m, kõrgus 7,6 m ja maht 930 m3. Nime sai Ehalkivi sellest, et päike loojudes tema taha tervenisti ära kaob. Mõlema kivi kohta on teada ka mitmeid muistendeid ja rahvapärimusi. NB! Olenevalt ilmastikust võib olla kividele ligipääs raskendatud.
Lääne-Viru maakond, Käsmu küla
Käsmu kaptenite küla lõpus vasakul metsas paikneb Eesti suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne. Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi ehk Eremiit. Need rändrahnud on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega 10 000 aastat tagasi. Täna saad kivikülvi näha Käsmu loodus- ja kultuuriloolisel matkarajal. Huvitav teada: Käsmu küla on Eesti kivide- ja rahnuderohkeim paik.
Lääne-Viru maakond, Palmse küla
Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant parkmetsast. Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja hulk väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.sajandil samas asunud kloostri järgi. Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.
Tartu maakond, Nina küla
Oma nime on Nina küla saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. Tegemist on järve suubuva kiviseljakuga, mida rahvasuus kutsutakse Kalevipoja sillaks. Muistendi järgi hakanud Kalevipoeg silda ehitama, et Venemaale minna, aga Vanapagan olevat lammutanud päeval ehitatud silla öösel laiali. Nii tüdinenud Kalevipoeg ehitamisest ning läinud jalgsi läbi järve, kus talle vesi olevat ulatunud poole kehani. Sillajäänused ehk kivikülv on aga nüüdki veel näha. Kivikülv, mis asub nii rannas kui järvevees, hõlmab 0,7 ha suurust ala. Nina küla on tuntud jääminekutel tekkivate jäämägede poolest.
Saare maakond, Kõiguste küla
Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Hea teada: Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m.
Hiiu maakond, Kukka küla
Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit. Looduskaitsealune rändrahn asub Kukka küla lähedal. Kivini viib poole kilomeetrine jalutuskäik kadakasel heinamaal ja kauni viljapõllu ääres. Kõrval oleva põllu peal asub ka Kukka põllukivi, mille ümbermõõt on 14,5 m ja kõrgus 3 m.
Hiiu maakond, Hausma küla
Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas Heilu kive 1871 ja 1879 vene geoloog Gregor Helmersen. Tema nimega seotud kive on Eestis mujalgi. Helmerseni kivikülvi iseloomustas ta kui kõige suurepärasemat gruppi soome päritoluga rändrahne, mida ta Baltimaadel on näinud. 0,5 ha suurusel maa-alal on üle 80 kivi, mida jää on siia kandnud.
Hiiu maakond, Hiiessaare küla
Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse "silmaks". Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.
Harju maakond, Virve küla
Eesti suuruselt kolmas rändrahn kannab nime Majakivi ja see asub 7 km pikkusel matkarajal Lahemaa rahvuspargi lääneserval Juminda poolsaare keskosas. Matkatee algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara-Juminda tee äärsest parklast. 8-kujulise raja kogupikkusest 2 km on laudtee. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn. Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku.
Allikas: Puhka Eestis
