Vastanute hinnangul võiks puhkus seni kehtestatud paarikümne päeva asemel kesta vähemalt viis nädalat. Uuring keskendus just viimase ehk pandeemia aegse aasta jooksul välja kujunenud reisimise trendidele.

Enamik Eesti vastanutest nõustus, et nad hoidusid pandeemia vältel välismaale reisimisest (40%), kuid lausa 33% nimetasid, et haiguspuhang ei muutnud sugugi nende reisiplaane ja kõik toimus tavapärases rütmis. Veerand vastanutest tunnistas, et ei saanud pandeemia ajal reisida nii nagu oleks soovinud.

Küsimusele, mis muudab teie puhkuse täiuslikuks, vastati peamiselt, et selleks on puhkus koos pere ja/või partneriga, teisele kohale jäi vastusevariant, et soovitakse puhkuse ajal toimetada aias või suvilas ja kolmandana nimetati eksootilisi sihtpunkte. Üksinda reisimine jäi kõige vähem eelistatute sekka, samuti spetsiifilisemad linna- ja spordireisid.

Novatours Eesti turundusjuhi Olev Riisbergi sõnul on uuringu tulemused ootuspärased. „Inimesed hoidsid meeled avatuna ja vaatamata pikale koroonakriisile ei lastud reisijanul kustuda. Vaheldust ja kosutust nii füüsiliselt kui vaimselt vajame me kõik ning otsus minna puhkusereisile annabki selleks hea võimaluse. Samas on see ka investeering endasse ja oma lähedastesse,“ nentis Riisberg. „Ehedad emotsioonid ja tutvumine teiste kultuuridega laiendab silmaringi ning avab uued perspektiivid kodusele argielule,“ lisas ta.

„Kindlasti on suurenenud individuaalreisijate hulk, kes on meie juurde tagasi pöördunud ja otsustanud taas kasutada reisikorraldajate pakette. Kontrollitud teekonnaga otsereis, kombineeritult vastutustundliku reisiteenusega, on kõige ohutum valik reisimiseks ka praeguses olukorras,“ jätkas Riisberg.

Puhkuse vajalikkuse kohta vastas kokku kolmveerand küsitletutest kindlasti jah ning pigem jah. Varasemast on jäänud vabu puhkepäevi enamasti 10-20 päeva (26%) ja 5-10 päeva (19%). Uuringus küsiti lisaks kasutamata puhkuse põhjuseid. Need on tekkinud peamiselt seetõttu, et Eesti inimestele meeldib hoida mõningast puhkusereservi, teiseks toodi välja liigne töökoormus ja kolmandaks pandeemia tõttu edasi lükkunud puhkus. Kõige vähem mainiti muret leida reisikaaslasi, enese terviseprobleeme ja psühholoogilist barjääri küsida end töö juurest vabaks.

Küsitlusest selgus, et pooled eestlastest töötavad puhkuse ajal, teine pool kindlasti mitte. Kaks kolmandikku kontrollivad sel ajal aeg-ajalt töist postkasti. Samas rohkem kui pooled vastajatest ei pea end seetõttu töönarkomaanideks.

Rohkem kui kaks kolmandikku küsitletutest ei pea praegust ametlikult kehtestatud puhkuse pikkust piisavaks. See võiks nende arvates olla vähemalt viis nädalat, aga veerandi vastajate jaoks oleks mõistlik puhkuse pikkus kaks kuud. 72% hinnangul peab puhkuse ajal vahetama keskkonda ehk reisima eemale oma tavapärasest miljööst. Pea pooled vastanutest (48%) valivad oma reisi viimasel minutil, veerand otsustavad sihtkoha paar kuud varem ja ainult 14% peavad vajalikuks teha plaane aasta jagu ette.

„Pandeemia vältel muutus tarbijate käitumine oluliselt. Viirusest ning piirangutest tulenev ebakindlus kandus üle ka ostuotsustesse. Suur hulk reisihuvilisi tegi otsuseid viimasel minutil ning see nõudis reisikorraldajalt erakordset paindlikust. Nüüd, kus tšarterreisiturg on stabiilsem, julgevad inimesed järjest rohkem ka varasemaid broneeringuid teha,“ ütles Riisberg.

Küsitluses selgus veel, et kõige rohkem reisitakse aastas kahel korral (46%), 23% vastanutest teevad seda vaid korra aastas. Mida suurem on sissetulek, seda rohkem reisitakse. Enamik küsitluses osalenutest veedab reisil aega korraga kaks nädalat (45%), rohkem kui kaks nädalat 27% ja nädala jagu korraga puhkab 23% eestimaalastest.

48% vastanutest armastab reisimise ajal kombinatsiooni, milles on ühendatud nii aktiivne kui ka passiivne puhkus. Puhatakse peamiselt koos perega, ainult partneriga reisitakse võrdluses perega kaks korda vähem.

Kõige eelistatum on suvine puhkus Eestis, mil nauditakse Eestimaa loodust ja vaatamisväärsusi (58%), veidi vähemal määral reisitakse Euroopas ja tulemustest selgus, et Euroopast väljapoole on omakorda poole vähem reisijaid võrreldes Euroopa siseste reisijatega (14%). Viimase aasta jooksul on puhkuse kogupikkus suurenenud. 41% puhkas rohkem kui 20 päeva ja 10-19 päeva puhkasid 33% vastanutest.

Esinduslik ankeetküsitlus mõistmaks eestlaste reisiharjumusi viidi uuringuettevõtte Spinter Research poolt läbi 2021. aasta novembris. Baltimaid hõlmavas küsitluses osales kokku 3029 vastajat vanuserühmas 16-60 aastat. Eestlastest vastanute hulk oli 1006 inimest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid