ISTANBUL | Euroopa ja Aasia suursugune sulatusahi
Istanbuli reisijuht
Maailmas ei ole ühtki päris sellist paika nagu Istanbul. Kahele kontinendile laiuv Istanbul on täis kontraste ja kihte. Ajaloolised vaatamisväärsused nagu Hagia Sofia ja Topkapi palee ühes sumisevate baaride ja elavate kohvikutega on koos Ottomani impeeriumi aegsete mošeedega lühikese jalutuskäigu kaugusel kaasaegsetest kunstimuuseumitest ja galeriidest, traditsioonilistest vaibapoodidest ja trendikatest butiikidest. Istanbul on linn, kus vana ja uus eksisteerivad üheaegselt ja linn ei lakka kunagi liikumast.
Istanbul on Türgi kultuuripealinn, transiitpunkt nii kõikjale Türgis kui üle maailma. Igal piirkonnal on oma äratuntav identiteet ja õhustik ning lihtne on Istanbuli nädalateks ära eksida nii, et kõike kogeda nagunii ei jõua. Kuid see teebki Istanbuli nii paeluvaks — alati on midagi, mis tagasi kutsub ja isu ei saa kunagi täis. Nii et telli endale tass Türgi kohvi ja tükike pistaatsiabaklavat ning ole valmis sellesse vapustavasse metropoli sukelduma.
Riiki pääsemine:
Reisi planeerides arvestage, et Türgis COVID-19 haigestumise või positiivse testitulemuse korral tuleb haigus läbi põdeda asukohariigis ning jääda isolatsiooni vastavalt asukohariigis kehtestatud korrale. Veenduge, et reisile minnes on tehtud COVID-kindlustus, mis katab koroonaviiruse tõttu tekkinud ravi- ja majutuskulud. Alates 01.12.2021 on Türgist saabudes kõikidel reisijatel (sh vaktsineeritutel) kohustus Eestisse jõudes teha PCR-test.
Kõik (v.a transiitreisijad) lennukiga Türki saabujad peavad täitma 72h jooksul enne Türki suunduvale lennukile asumist veebilehel register.health.gov.tr vastava ankeedi (ankeedi infoleht inglise ja türgi keeles). Vajadusel saab seda teha ka lennujaamas vahetult enne lennukile asumist.
Välisministeeriumi andmetel võivad Eesti kodanikud viibida Türgis viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul, pass peab kehtima vähemalt 150 päeva riiki saabumise kuupäevast. Tallinnas asub Türgi Vabariigi suursaatkond ja Istanbulis Eesti Vabariigi aukonsul.
Kuidas minna?
Istanbuli on võimalik lennata nii Tallinnast, Riiast kui Hensingist. Edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast jäävad ligikaudsesse hinnavahemikku 150-300 eurot täiskasvanu kohta sõltuvalt kuupäevadest ja kampaaniatest.
Ajavöönd: 1h Eestist ees
Parim aeg külastamiseks
Kevad (aprillist maini) ja sügis (septembrist oktoobrini) on ideaalsed Istanbuli külastamiseks. Siis on ilmad selged ja temperatuurid talutavad. Aprilli jooksul leiab üle linna aset Tulpide festival — pargid ja rohealad tärkavad ellu ja pakuvad ohtralt silmailu. Suvel muutub Istanbul kleepuvaks ja väga palavaks ning paljud kohalikud pagevad lõunapoolsetesse randadesse nii ruttu kui võimalik. Ometi on öösiti tänavad elavad, sest siis jahtub veidi ka õhk. Talv on hall ja vihmane ning näitab Istanbuli tujukast küljest.
Mida võiksid Türgist teada?
Valuuta: Türgi liir (TRY, ₺)
Keel(ed): Türgi keel. Inglise keelega saab valdavalt siiski kenasti hakkama ja paljud turistid on üllatunud türklaste heast inglise keele oskusest. Mõned fraasid türgi keeles soojendavad siiski kiiresti kohalike südant.
“Ma ei räägi Türgi keelt“ — Türkçe bilmiyorum.
“Olen eksinud“ — “Kayboldum”
“Kas ma saaksin…?“ — ”…alabilirmiyim?”
“Kus asub…”?: ”… nerede?”
Suunakood: +90 (212). Istanbul on jagatud kahte tsooni. Linna suunakood on 0212 Euroopa poolel ja 0216 Aasia poolel. Valige rahvusvaheline koos 00/+, millele järgneb Türgi suunakood 90.
Pealinn: Ankara
Rahvaarv: 15,415,000 (2021)
Kuigi ametlik keel on türgi keel, siis suure välismaalaste kohalolu tõttu kuuleb palju ka inglise, araabia ja farsi keelt. Türgi inimesed on üldjuhul väga abivalmid ka siis, kui sa keelt ei valda. Poeomanikud (eriti ajaloolises kesklinnas Sultanahmetis) kutsuvad sind sageli maha istuma, et jagada çay’d, pisikest tulbikujulist tassikesest serveeritavat musta teed. Personaalne ruum on sageli luksuseks, kuna Istanbul on väga rahvarohke. Seega ära üllatu, kui näiteks bussi oodates seisab keegi sulle liiga lähedal. Istanbulis on see normaalne.
Bosporuse väin ühendab Marmara merd ja selle pikendusena ka Vahemerd Musta merega. Seetõttu on tegu üüratult olulise globaalse laevateega ning ei ole kaugeltki mitte ebatavaline, kui mõni konteinerlaev otse sinu praami kõrvalt möödub.
Kuigi Istanbul on Türgi suurim linn ja pealinnaks on Ankara, siis Istanbul on säilitanud Ottomani impeeriumi aegse staatuse ning võib endiselt pealinnana mõjuda. Poliitikud võivad küll oma asju ajada Ankaras, kuid Istanbul mõjub kui maailma kese.
Eesti välisministeerium tuletab meelde, et islamiusk ei piira riietumistavasid, kuid liiga napp ja paljastav riietus võib äratada asjatut negatiivset tähelepanu. Suhtumine riietumisstiili ja tunnete väljendamisse avalikus kohas erineb märgatavalt Türgi eri piirkondades. Islamiusu pühakodasid külastades tuleks järgida kohalikke kombeid (sisenedes võtta jalast välisjalanõud, naistel katta pea rätikuga jms).
Kuidas ringi liikuda?
Nii ametlikud kui mitteametlikud omavahel sõlmuvad ja integreeruvad transpordiliigid teevad Istanbulis navigeerimise lihtsaks. Mitmed metrooliinid selgete märgistuste ja modernsete autodega ühendavad nii maa-alust trammiliini kui kaht mägiraudteed. Marmaray, kontinentide ülene metrooliin, mis käib läbi Bosporuse väina, ühendab metroosüsteemi nii Euroopa kui Aasia poolses linnas. See laieneb suburbideni välja mõlemal pool väina.
Euroopa ja Aasia vahel on hea liikuda ka praamiga, mis väljub sadamatest terve päeva jooksul regulaarselt graafiku alusel.
Vahepealsed pausid on täidetud bussidega, mille eest saab maksta ühe ja sama IstanbulKartiga, mille alla kuuluvad nii metroo, Marmaray ja praamid.
Kui parasjagu ei leidu bussi, mis sinu soovitud peatusse sõidaks, siis heaks variandiks on dolmuş ehk kollased minibussid, mis liiguvad kindlal trajektooril, kuid peatuvad millal iganes keegi soovib.
Ka helesinised minibussid liiguvad läbi linna. Dolmuş’de eest tasutakse sularahas minibussis ja hind sõltub distantsist.
Taksosid leidub kõikjal, eriti turistlikes piirkondades. Rakendused nagu BiTaksi võivad takso tellimisel abiks olla ning hotellid on samuti abivalmid taksot kutsuma, kui endal ei peaks see õnnestuma.
Mida Istanbulis teha?
Hagia Sophia
Hagia Sophial on olnud mitmeid identiteete: Bütsantsi kirikust Ottomani mošee ja sekulaarse muuseumini. Nüüdseks on Hagia Sophia taas mošee. Külastajad peavad lugu pidama kohalikest reeglitest ja riietuma vastavalt. Sissepääsuks enam kukrut kergendama ei pea. Kuigi mõned kuulsad mosaiigid ja freskod on kaetud, siis ohtralt on neid ka nähtaval.
Topkapi palee
Topkapi palee ehitus algas 1453. aastal, kui osmanid võtsid üle Konstantinoopoli ja kehtestasid pea neljaks sajandiks oma imperiaalse võimu. Haremi, sultani privaatresidentsi, külaskäiguks tuleb osta pilet, kuid see on seda väärt oma muljetavaldavate sinistest plaatidest seinte ja kambritega.
Galata torn
14. sajandil genoade ehitatud Galata torn on Istanbuli taevalaotuse ikooniliseks osaks. Roni torni tippu, et nautida kauneimaid vaateid üle linna. Eriti ilus on loomulikult päikeseloojangu ajal.
Suleymaniye mošee
Suleymaniye mošeed peetakse Ottomani arhitekti Mimar Sinani kõige vapustavamaks Istanbuli pühakojaks. Arhitekt ise on sinna maetud. Keerukad keraamilised struktuurid ühes massiivse kupliga teevad Suleymaniyest Istanbuli kuningliku mošee.
Kilic Ali Pasa Hamam
Türgi vanni ehk hamami kogemine on eriti luksuslik just Kilic Ali Pasa Hamamis. Higistage marmorist plaadil elegantselt restaureeritud ehitises ning laske ennast küürida puhtaks kui prillikivi.
Eestikeelsed reisiraamatud:
Istanbuli saladused. Ühe pealinna lugusid, paiku ja legende. Corrado Augias. 2018
Minu Istanbul. Hille Hanso. 2014
Eestikeelsed telesaated:
ETV. Reisile minuga. Istanbuli tänavatel. 2012
ETV. Reisile minuga. Istanbuli legendid. 2012
ETV. Reisile minuga. Istanbuli aarded 2011
Eestikeelsed raadiosaated
Vikerraadio. Kuula rändajat. Maailmarännud. Nr 11. (Türgi) 2002
