Üksik rändaja jalutab vihmamärjal kruusateel Koigi valla metsade vahel. Sügisene tuul sasib kaskedelt kuldkollaseid lehti ja pillutab neid hooletult sopalompide väreleva vee kaunistuseks. Kusagil siinsamas lähedal pidasid metsavennad ja julgeolekumehed aastakümnete eest lahingu, millest elusana tulid tagasi vaid viimased. Mis on sellest kohast säilinud tänaseni? Kas üldse midagi?

Punkrilahingu sõnatud tunnistajad asuvad okupatsioonide muuseumis, need esemed on jäänud viimasteks mälestusteks sellest punkrist ja inimestest. Rahva mälus ei ole talletunud, millal see lahing toimus või kes selles langesid ja tänaseks pole maastikul säilinud ka ühtegi maamärki punkri asukohast. Neeva metsavendade punker on saanud mälestuseks aja loos.

Ajaloo uurimisel on oluline, et aja lugu omaks tänapäevaga mõistlikku distantsi. Ajavahe tagab vähemalt mingilgi määral objektiivsema lähenemise ning maandab pingeid. Küll aga tähendab aja omasoodu kulgemine seda, et maastikult kaovad selle kulgemise jäljed. Metsalangetus ja -kuivendus, kõik jätavad omi jälgi ning ühtlasi kaotavad vanu.

Kuuskede vahel eemale kõndiv põder toob üksiku rändaja mõtted tänapäeva. Mida on veel Järvamaal juhtunud sellist, millest võime osa saada või mida vähemalt otsida?

Kunagise pärandkultuuri kaardistamise käigus on Järvamaal leitud 14 punkrikohta. Heidame mõnele nendest pilgu ning vaatame, mis ja kuidas.

Sae punkriase

Eesti kaitseväe ohvitser Kaljo Arpo, kes juba 1941. aasta sõjasuvel osales Tartu vabastamises vaenlasest, võitles hiljem Soome sõjaväes ja jõudis kodumaale tagasi 19. augustil 1944. Seejärel varjas ta ennast.

Tema viimaseks varjekohaks jäi Sae talu lähedane punker, kus ta viibis koos sama talu perepojaga. Ühtedel andmetel langes ta 1945. aasta suvel Kautla lähistel. Punkrist on alles korstnajäänus ja maastikul nähtav Y kujuga kraav punkri ees.

Koordinaadid: 59⁰9’38.7’’ 25⁰33’50.17’’

Kaljo Arpo mälestuskivi asub koordinaatidel 59⁰8’35.82’’ ja 25⁰27’47.98’’

Kakerdaja rabasaar

Rabasaarel elasid ajavahemikus 1952-1955 Endel Allak, Max ja Benita Loodis, Vambola Vaaderpall. Endel Allak on seda punkrit meenutanud: „Tegime Kakerdajasse suurema punkri: minu pesa jäi uksest vasakule, Maxi ja Benita oma paremale, Vaaderpall oli ahju taga. Esimene asi oli kaev kaevata. Raba veeres tuli vesi kiiresti vastu. Punkri ladusime mätastest üles. Raba servas lõikasime kõrkjaid, nendega vooderdasime seest, väljast kuuseokstega. Ukse tegime täpselt nii laia, et mees läbi mahtus. Aknad olid üks ühes, teine teises seinas, väikesed nagu aknaruut. Küttekolle oli ka, mitte raudahi, seda olnud kahju maha jätta. Aga kaevu kaevasime savist ja kividest ladusime. Viimati oli isegi praeahi sees.” 1954. aasta kevadel tehti punkrikohale haarang, mille käigus Endel Allak sai haavata, kuid metsavennad pääsesid siiski minema. Punkri hävitasid julgeolekutöötajad.

Koordinaadid: 59⁰8’36.07’’ ja 25⁰27’48.14’’

Ahto Talvi mälestustahvel Paides

Paide linnas, Lai tänav 6 hoone seinal on mälestustahvel soomepoisile ja metsavendade organisatsiooni Relvastatud Võitluse Liit Järvamaa juhile Ahto Talvile, kes kinnipidamisel suutis maha lasta kohaliku julgeolekuülema. Tahvlil on tekst: „Selles majas pidas 15. jaanuaril 1948 oma viimase lahingu nõukogude vägivallavõimu vastu Relvastatud Võitluse Liidu Järva maakonna juht lipnik Ahto Talvi (26. 10. 1924 — 10. 12. 1996)”.

Neeva metsavendade punker

Koigi vallas Prandi küla metsas asus punker, mille ründamisel tapeti kõik seal viibinud metsavennad. Nende nimed on teadmata ja kuivendustöödega on ilmselt jäädavalt hävinud ka punkri ase. Alles on aastate eest okupatsioonide muuseumi viidud, kuuliaukudega esemed.

Tagametsa metsavendade punker ja mälestusmärk

Skautide ja gaidide laagri lähedal asub mälestusmärk kõikidele Eesti metsavendadele ja punkri rekonstruktsioon. Mälestusmärgi kive toodi kokku kõikjalt Eestist ja kogu maailmast, riikidest võib nimetada USA-d, Kanadat, Luksemburgi, Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit, Saksamaad, Hollandit, Sloveeniat ja Inglismaad.

Ausambale on kinnitatud mälestustahvlid kirjadega: „Ennemini elan kehva mehikese kombel kui et sulgun võõra sunni alla. Kalevipoeg” ja „Eesti metsavendadele, kelle südames ja hinges elas VABA EESTI. Eesti Gaidide Malev, Eesti Skautide Ühing.”

2001. aastal valmis ka punkri rekonstruktsioon, mis on küll aastate jooksul nii ajahambast kui inimtegevusest pureda saanud. Nii ausamba kui ka punkri rajamist toetasid inimesed Eestist ja välismaalt.


Koordinaadid: 58⁰38’27.29’’ ja 25⁰20’04.35’’

Merja punkrikoht

Merja külas ja selle lähedal juhtus metsavendade aegadel palju. Sellest külast on oma kirjades Siberist kodumaale tihti mõtteid mõlgutanud ka Johannes ja Arnold Lindermann — kaks metsavenda, tänu kelle fotograafiahuvile on meil praegu hindamatuid kaadreid metsavendade igapäevaelust. Nende kirjad aga sisaldavad süvitsiminevaid vaateid ja hinnanguid metsavendlusele ja elule metsas. See ei olnud paljas või ja mee söömine. See oli raskus, kurbus ja pisarad.

Punkrist, kus haarangupäeval rullus lahti traagiline lõppvaatus, kui Johannes Lindermann pidi täitma oma ema viimase palve — mitte jätta ennast elusalt vaenlase kätte —, on tänaseks ilmselt järel samasugune süvend, nagu väikese sookünka sisse kaevatud punkrikohast 600 meetri kaugusel endisest külateest: see on 3,5 korda 6 meetrit pikk ja lai ning ligi 2 meetrit sügav.

Arnold Lindermann


Johannes Lindermann

Koordinaadid: 58⁰52’31.63’’ ja 25⁰57’57.72’’

Karjaküla punkrikoht

Peatse vabanemise ootuses, nagu oli suurem osa Eesti ühiskonnast teise maailmasõja lõppedes, rajati punker ka Türi valda, Suuraru talu metsa ühe põndaku sisse.

Legend räägib, et punkri peale ehitati palkidest suisa eraldi tuba, et mahutada rohkem inimesi. Rahvasuu räägib ka sellest, et metsavennad aimasid endi reetmist ühe kaaslase poolt, lõhkusid punkri ning kolisid minema. Seda teadmata tõi aga äraandja kohale julgeolekugrupi ja püssipaugud olevat kohale meelitanud kaks metsavenda, kes pidid oma uudishimu eest maksma eluga. Rahvasuus nimetatud Parnabas ja Ülijõe Kaarel ei esine aga praegu veel langenute andmebaasis. Kui keegi teab nendest midagi enamat, andke toimetusele teada!

Koordinaadid: 58⁰46’22.31’’ ja 25⁰14’24.26’’

Metsavend Jaan Lehtpere kalm (1927 — 4. 04. 1945)

Metsavend Jaan Lehtpere oli kodus käimas, kui uksele koputati. Ta põgenes akna kaudu, kuid haaranguliste kuulid tabasid ta enne metsajõudmist. Külarahvas sängitas 17aastase metsavenna kaitsva metsa rüppe. Hiljem ehitati ümber kalmu kividest aed ja paigaldati nimeplaadiga raudrist.

Koordinaadid: 58⁰41’46.59’’ ja 25⁰21’40.72’’

Fotod: RMK, Okupatsioonide Muuseum, Riigiarhiiv, erakogu

Allikas: Kaitse Kodu!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid