AMSTERDAM | Millal minna, kuidas seal ringi liikuda, mida selles linnas kindlasti teha ja näha tasub?
(2)
Amsterdami reisijuht
Hollandi pealinn Amsterdam asub Põhja-Hollandi provintsis ja on koduks enam kui 800 tuhandele elanikule. Ometi on Amsterdam suutnud säilitada oma väikelinlikku ja tolerantset õhustikku ühes kauni ning Hollandile iseloomuliku arhitektuuriga. Läbi linna kulgevad kuulsad kanalisüsteemid ja laialt levinud jalgrattaga ringi liikumise kultuur on peamisteks põhjusteks, miks Amsterdam on populaarne külastuspaik nii kohalike kui turistide seas. Amsterdamile on omased nii kunstipärane ajalooline pärand, 17. sajandi kuldajastust pärit kolmnurksete tippudega majafassaadid kui ka kurikuulus muuseumite piirkond ühes Van Goghi muuseumiga, Rembrandti ja Vermeeri teostega Rijksmuseum’is ja kaasaegse kunstiga Stedelijkis. Amsterdam asub kaks meetrit allpool merepinda.
Riiki pääsemine: Eesti kodanikule on Hollandisse reisimine viisavaba.
Kuidas minna? Amsterdami on võimalik otse lennata nii Tallinnast kui Riiast. Edasi-tagasi lennupiletid jäävad ligikaudsesse hinnavahemikku 100-240 eurot täiskasvanu kohta sõltuvalt kuupäevadest ja kampaaniatest. Tallinnast Amsterdami kulub autoga sõitmiseks ligikaudu 24 tundi.
Ajavöönd: 1h Eestist maas
Parim aeg külastamiseks
Parim aeg Amsterdami külastamiseks on aprilli ja mai või septembri ning novembri vahel — vahetult enne või pärast suvist kõrgturismi aega. Siis on võimalik nautida talutavamaid temperatuure ning Amsterdami on võimalik kogeda kohalike rütmis. Vaatamata külastusajale pulbitseb Amsterdav kirevast sotsiaalelust ning võõrustab enam kui 300 festivali aastas.
Mida võiksid teada?
Valuuta: Euro (EUR, €)
Keel(ed): Hollandi keel. Suurem osa Amsterdami residentidest räägib inglise keelt hästi ning sõnagi hollandi keelt rääkimata on võimalik suurepäraselt hakkama saada. Mõne fraasi tundmine ei tee siiski kunagi paha:
“Tere“ — “Hallo”
“Aitäh“ — “Met dank”
“Ma ei räägi hollandi keelt“ — “Ik spreek geen Nederlands”
“Sooviksin…“ — “Ik wens…”
Suunakood: +31 / (020)
Pealinn: Amsterdam
Rahvaarv: 821,752 (2015)
Kergemate narkootikumide ostmine ja tarvitamine on lubatud, kuid rangelt karistatakse katseid neid riigist välja viia või sisse tuua.
Eesti haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta, maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Seetõttu soovitab välisministeerium lisaks Euroopa ravikindlustuskaardi kaasavõtmisele sõlmida reisikindlustusleping.
Kuidas ringi liikuda?
Erinevalt paljudest Euroopa suurlinnadest on Amsterdamis lust ringi liikuda jalgsi. Seda suuresti tänu ühtlasele tasapinnale ja suhtelisele kompaktsusele. Üksteisega tihedalt seotud jalgrattarajad, trammiliinid ja kõnniteed teevad Amsterdamist ühe turvalisima paiga kondimootoril linna avastamiseks. Amsterdamis on ka ohtralt jalgsi ekskursioone.
Amsterdamis on võimalik ringi liikuda ka paatide, ratta, rongi, trammi või bussiga. Amsterdam Travel Card (OV-chipkaart) on lihtsaim viis kõikvõimalike transpordivajaduste eest tasumiseks. Ühekordseid reisikaarte on võimalik soetada tunniajastest nädalaseni.
Jalgrattad:
Amsterdamis on sadu kilomeetreid jalgrattaradu ning laenutuspunkte üle linna. Hinnad varieeruvad viiest eurost tunni eest kuni 25 euroni kaheistmelise tandemrattani terveks päevaks.
Veetakso:
Läbi 165 kanali on võimalik Põhjamaade Veneetsias kruiisida nii praamide kui paatidega. Lihtne viis on kasutada “Hop on Hop off” paadituure, kuid erinevaid veesõidukeid saab ka laenutada.
Mida Amsterdamis teha?
Eksle Jordaanis
Jordaani linnaosa on sageli peetud Amsterdami kõige sarmikamaks. Jordaanis ringi kondamine on justkui tagasirännak ajas. Algsest töölisklassi piirkonnast on oma ebatavaliste ehitiste ja kitsaste tänavatega saanud Amsterdami atraktiivseim piirkond, kust leiab nii kunstigaleriisid, antiikpoode, kauneid siseõuesid kui atmosfäärist pulbitsevaid baare ja restorane. Pista kaart tasku ja luba endal ekselda läbi kitsaste tänavate labürindi.
Avasta jalgrattal peidetud aardeid
Amsterdamis on üle 800 tuhande jalgratta. Neid on rohkem kui inimesi! Jalgrattaga ringi iikumine on Amsterdamis eluviisiks ja see on lihtne tänu konkurentsitult parimale radadevõrgustikule ning tasasele tänavapinnale. Amsterdami peetakse üheks jalgrattasõbralikumaks linnaks ning ei ole paremat viisi kui pedaalijõul ringi vurada. Hüppa sadula otsa ja suundu Sloterplasi randa või vänta Ouderkerk aan de Amsteli, et avastada 12. sajandi külaidülli, mis on täis ajaloolisi vaatamisväärsusi.
Proovi toorest heeringat tänavatoidukärust
Heeringas ei tohiks eestlastele ometi võõras tunduda, kuid hollandlased oskavad heeringat au sees hoida! Iga Amsterdami külastaja võiks vähemalt korra ära proovida üle linna leiduvatest haringhandelsitest (heeringakärudest) hollandlaste eriroa. Küsige inglise keeles “broodie haring” ehk vängelt lõhnavat heeringat, mida serveeritakse väikese saiatüki, hapukurgi ja sibulatega. Parim aeg toore heeringa maitsmiseks on mai ja juuli vahel. Siis on heeringa maitse kõige magusam.
Kasta ennast kultuuri Westergasis
Westergas asub Westerparkis, mis valgul laiali endiste industriaalhoonete vahel, mis olid vanasti mõeldud linna munitsipaalgaasi jaoks. Nüüdseks on Westergas transformeerunud värviliseks kultuurimekaks, mis on koduks mitmekülgsetele ja kutsuvatele baaridele, restoranidele, kohvi- ja mikropruulijatele ning mitmetele loomemajanduse ettevõtetele. Hoia silm lahti toiduturgude osas ja külasta minifestivale nagu pühapäevane turg, mis leiab aset iga kuu esimesel pühapäeval.
Külasta muuseume ja majesteetlikke ehitisi Museumpleinis
Museumplein on koduks Rijksmuseumile, Van Gogh muuseumile, Stedelijki muuseumile ja kuninglikule Concertgebouw’le. Museumplein on Amsterdami tuksuv kultuurisüdamik, mis on hiljuti renoveeritud maailmaklassi standardite kohaselt ja mille rohelusest pakatuv ning arhitektuuriliselt paeluv 19. sajandi piirkond Oud-Zuid on kunstilembeliste utoopiaks.
Eestikeelsed reisiraamatud:
Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luxemburg. Helgi Erilaid. 2013
Minu Amsterdam: normaalne on piisavalt hull. Margot Roose. 2011
