Metsavendade jälgedes Harjumaal: ebaõnnestumine järgnes ebaõnnestumisele, paljud mehed puhkavad nimetutes haudades
(10)
Metsavennad tegutsesid nii Harjumaal kui ka Tallinnas. Linnas viibimine oli dokumentideta metsavennale küll ohtlik, kuid samas andis inimeste rohkus ja teistsugune keskkond ka võimaluse ennast paremini peita. Muidugi ei osatud metsavendi linnadest kuigivõrd otsida ja seetõttu oli linnas varjamise aja jooksul võimalik isegi pidevast stressist leevendust leida. Ka oli linnas kergem hankida ravimeid ja muud varustust, kergem oli ka rahva sekka kaduda, rääkimata transpordivahendite kasutamsest ja hankimisest.
Metsavennad Helmut Valdma ja Kalju Heli võtsid jõudu kasutades ööl vastu 10. detsembrit 1947 Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) tarbeks Tallinnast sõiduauto Ford V-8. Autot juhtinud sõjaväeosa nr 20805 autojuht Tereponok leiti hiljem surnuna.
Metsavennad Helmut Valdma ja Kalju Heli võtsid jõudu kasutades ööl vastu 10. detsembrit 1947 Relvastatud Võitluse Liidu tarbeks Tallinnast sõiduauto Ford V-8. Foto: www.oldclassiccar.co.uk
Sama autot kasutas RVLi üksus paarkümmend päeva hiljem Koeru panga röövimisel, mis küll lõppes organisatsioonile suurte kaotustega. Aegviidu raudteejaamas Heli arreteeriti, lätlane Nikolai Lõssenkov tapeti. 31. detsembril alustas julgeolek liikmete arreteerimist ja organisatsiooni likvideerimist, mis osaliselt toimus Harjumaal ja Tallinnas.
Aegviidus tulevahetuse ja arreteerimisega tipnenud metsavendade operatsioon oli vaid esimeseks suuremaks ebaõnnestumiseks. Metsavendi hukkus Harjumaal rohkem kui 150.
Metsavend Nikolai Lõssenkov oli küll pärit Lätist, kuid peitis end võõrvõimu eest Eestis. Foto: erakogu
Tabara metsavendade punkrikoht ja mälestuskivi
Tabaras asub langenud ja vangistatud metsavendade mälestustahvel kirjaga „29 XI 1944 † Herbert Madar † Oskar Sillaveer. Artur Kütaru, Johannes Meldeste, Johannes Krossmann, Artur Lindman” nende punkri asukohas. Johannes Meldeste mõisteti tribunali 27. veebruari 1945 otsusega surma. Artur Kütaru arreteeriti ametlikult 11. detsembril 1944 ja mõisteti tribunali 27. veebruari 1945 otsusega 10+5 aastaks Magadani oblastisse vangilaagrisse. Ta vabanes 15. juunil 1956. Johannes Kroosman (nime õige kirjapilt) arreteeriti 14. detsembril 1944 ja mõisteti samuti 10+5 aastaks vangilaagrisse.
Kõik selle punkrilahinguga seonduv ei ole veel selge, näiteks Artur Lindmani saatust, sarnaselt paljudele, tuleb veel selgitada.
Geograafilised koordinaadid: 59°9’9.42” ja 24°11’39.19”
Porksi metsavendade punker
Loobu jõe vasakul kaldal, Vihasoo külast ja Kotka-Ilumäe teeristist umbes kaks kilomeetri lõuna pool asus Porksi metsavendade punker. Jõe kaldast üle endise Sillaotsa metsavahi heinamaa asub Porksi soo — seal see punker oligi. Joosep Ojala on meenutanud: „Meie esimene punker oli Porksi soo peal, olime seal kolm venda, õde elas Vihasoo veskil (oli möldri naine), tema kaudu oli side muude inimestega. Sinna, kus meie punker jõekaldas asus, sisenesime meie mööda üht langenud puud, mis oli selle tarvis sinna pandud. Sillaotsa metsavaht (Kustav Ploompuu) teadis seda ja oli meiega ühes nõus.”
Märtsis 1945 läksid metsavennad üle jõe Joaveskile — teadaolevalt keegi nende asupaika ei reetnud ja metsavennad segasid lihtsalt jälgi oma liikumistest ja paiknemisest. Pärast kuuajalist eemalolekut pöörduti Porksi punkrisse tagasi. Seest vineeriga ülelöödud punker oli puutumata — riiulil oli alles Saksa granaadid ja eemal puu all sinna visatud vintpüss.
1945. aasta sügisel tuli Ojala metsast välja ja hakkas kaluriks, kuid arreteeriti 23. veebruaril 1948 ja mõisteti mõne kuu pärast tribunali otsuse 25+5 aastaks GULAGi vangilaagritesse. Vabanes 23. veebruaril 1963.
Pikemalt võib lugeda selle piirkonna kohta raamatust „Mets on vend”, mille autorid on Jaan Kruusvall ja Villi Jahilo.
Geograafilised koordinaadid: 59°31’57.61” ja 25°47’58.99”
Alansi memoriaali mälestuskivi
Alansis Johan Pitka memoriaali monumentide hulgas on mälestuskivi metsavendadele: „Au kangelastele, kes relvaga käes võitlesid Eesti vabaduse eest 1940-1978. Langesid ja puhkavad nimetutes haudades”.
Geograafilised koordinaadid: 59°07’54.49” ja 25°09’07.29”
Ludvig Kiviloo punkri koht Ardu lähistel
Ardust kirdes metsas on punkrikoht, kus langes 4. novembril 1945 metsavend Ludvig Kiviloo. Punkriaugus on rist kirjaga: „Ludvig Kiviloo mõrvatud”.
Geograafilised koordinaadid ja 59° 8’20.77” ja 25°23’48.98”
Vasaristi-Valgejõe metsavendade punkri koht
Geograafilised koordinaadid: 59° 31’4.92” ja 25° 45’52.2”
Aegviidu metsavendade punkri koht
Kohalike inimeste teada varjasid metsavennad end selles punkris pärast 1945. aastat, kuid kes nad olid ja mis neist sai, ei ole teada.
Geograafilised koordinaadid: 59° 17’38.93” ja 25° 37’49.32”
Relvastatud Võitluse Liidu liige Jaan Illaste jun osales Koeru operatsioonil. Ta hukkus kinnipidamiskatsel Tallinnas. Foto: erakogu
Allikas: Kaitse Kodu!
