Enam kui 10 aastat tagasi püstitatud eesmärk luua Ventspilsi kaasaegne teaduskeskus, mis oleks ühtlasi võimas teaduse ja hariduse tugikeskus, saab varsti teoks. Teaduskeskuse ülesanne on äratada noortes huvi teaduse vastu, tutvustada loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (STEM) valdkonda ning selgitada teadust lastele ja noortele lihtsas ja arusaadavas keeles. Keskus plaanitakse avada kõikidele külastajatele 2022. aasta juunis.


Foto: Norbert Tukaj

Samuti laieneb turismipakkumine

Ventspils meelitab turiste tavapäraselt oma sinilipu ranna, hoolitsetud tänavate, lillede, purskkaevude, aga ka erinevate turismiobjektidega, sh Liivi ordulinnus, Läti kontserdimaja, ranna veepark, veeseikluspark, seikluspark, Mazbanitis ja paljud teised. Nüüd lisandub sinna ka teaduskeskus VIZIUM, mis meelitab kohale lähemaid ja kaugemaid külalisi Lätist ja välisriikidest. Keskus vähendab turismi hooajalisust, pakkudes lisavõimalusi Ventspilsi avastamiseks ka sügis-talvisel hooajal. Hinnanguliselt hakkab keskust külastama vähemalt 80 000 inimest.


Foto: Norbert Tukaj

Samuti luuakse keskuses võimalus korraldada üritusi ja konverentse kuni 75 inimesele. Väiksemate sündmuste tähistamiseks saab konverentsiruumi jagada kolmeks osaks. Konverentsiruumi lähedal toimub toitlustamine avaras ja kaasaegses kohviku ning suvel ka väliterrassil. Väliterrass on ideaalne koht erinevate väliürituste korraldamiseks ning seal on ka üks kõige eksklusiivsemaid ja kõrgemaid vaateplatvorme, kust avanevad panoraamvaated linnale.

Alusta maailma parimate tavade tundmaõppimisest

Ventspilsis loodi töörühm, mille ülesandeks oli külastada erinevaid teaduskeskusi, et hinnata nende sisu ja saada ideid üle maailma. Maailmas on umbes 600 erinevat teaduskeskust. Loodud töörühm külastas teaduskeskusi Saksamaal, Poolas, Hollandis, Rootsis, Norras, Jaapanis, Hiinas ja USA-s, et kohapealse külastuse käigus aru saada, millise suuruse ja sisuga keskus sobiks kõige rohkem Ventspilsile.

2015. aastal kuulutati välja keskuse hoone eskiiside konkurss, mille võitjaks valis žüriikomisjon Vilniusest (Leedust) pärit Audrius Ambrasase hoone-düüni silueti. Praeguse seisuga on ehitustööd täielikult lõpuni viidud ja hoone pindalaga 6500 m2 on võetud kasutusele. Projekti kogumaksumus oli 17 miljonit eurot. Need kulud hõlmavad ka keskuse toimimiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamist, sealhulgas parkimiskohti 160 autole ja kaheksale bussile, samuti parkimiskohti erivajadustega inimestele ja peredele. Lisaks eelnimetatule on rajatud jalgrattaparklad ja haljasalad. Samuti paigaldati jalgrattahoidjad ning viidi läbi territooriumi haljastus.

Käimas on töö sisu ja tegevuste loomiseks

Hetkel jätkub aktiivne töö keskuse sisu loomisel. Teaduskeskuse külastajad saavad tutvuda enam kui 80 interaktiivse eksponaadiga, mille eesmärk on pakkuda huvitavat, informatiivset ja sisukat ajaveetmise võimalust, mis on integreeritud nii huvipakkuvate haridusprogrammide kui ka üldiste STEM-õppeainete (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika) omandamisse.


Foto: Norbert Tukaj

Keskusesse tuleb seitse galeriid: tervisliku elustiili galerii, laste galerii, nutitehnoloogiate galerii, füüsika ja matemaatika galerii, geograafia ja maailma galerii, inimese galerii, enesetunnetuse galerii ja simulatsiooni tsoon. Igaüks neist pakub võimalust saada teavet erinevate teemade kohta interaktiivsel viisil. Teaduskeskuses saavad külastajad kasutada erinevaid simulaatoreid, mis annavad võimaluse näiteks tunda maavärina mõju. Teine näide: ekraani ees seistes ja liigutusi tehes saate selgelt näha, milliseid lihaseid te parasjagu kasutate. Samuti on võimalik jälgida erinevaid füüsikalisi nähtusi.

Teaduskeskuse ekspositsiooni kavandamisel oli väga oluline kaasata nii kaasaegseid tehnoloogilisi kui ka disainilahendusi. Kõik eksponaadid on koostatud samas stiilis, mis loob kasutajasõbraliku ja arusaadava ning lihtsalt kasutatava disaini. Eksponaatide lahendustes kasutatakse laialdaselt puutetundlikke ekraane, projektsioone, virtuaalreaalsust, RealSense'i, Kinecti ja muid kaasaegseid tehnoloogiaid.

Lisaks näituse külastamisele on võimalus kogeda teadust osaledes erinevates teaduskatsetes ja loomingulistes töötubades.

Huvitavaid fakte

Teaduskeskuse fuajee põrand kujutab maailmakaarti, mille pindala on 365 m2ja mis on moodustatud enam kui 600 000 Murano klaasist valmistatud plaaditükkidest. Selle idee autor on samuti Audrius Ambrasas. Kuna fuajee on ümmarguse kujuga, on ka maailmakaart kujundatud ümmarguse gloobusena ja seda kasutatakse geograafia – kontinentide ja riikide – õppimisel ühe eksponaadina. Lisaks on sellel kaardil riigid tähistatud QR-koodidega, mis võimaldab nutitelefonidest leida täiendavat infot maailma riikide rahvastiku ja muu olulise kohta.


Foto: Norbert Tukaj

Märkimist väärib ka teaduskeskuse fassaad, mis on valmistatud klaasist ja vaseplekist. Selleks, et vask ei kaotaks aja jooksul iseloomulikku tumedat kuldset läiget, on metallplaate eelnevalt töödeldud ja nende suhtes on spetsiaalses laboris läbi viidud kiirkatsed, mis kinnitavad, et need plaadid säilitavad oma esialgse välimuse ka paljude aastate jooksul tulevikus. Sellist materjali pole Lätis varasemalt kasutatud.

Jaga
Kommentaarid