Hädavajalik teadmine igale loodusesõbrale: kolm nippi, kuidas matkates märjaks saanud saapad kuivaks saada
(15)
On üsna ilmne, et esimese asjana pärast seda, kui olete jalgupidi mõnda oodatust sügavamasse lompi, kraavi või ojja plärtsatanud, tuleb saapad jalast ära võtta ning liigne vesi neist välja kallata. Vastasel juhul ootab teid ees võrdlemisi ebamugav astumine, mille tulemuseks on villis tallad ning nigel enesetunne.
Järgmiseks eemaldage käimadelt paelad. Miks? Sest niiviisi pääseb õhk paremini saapa sisemusse ning need saavad kiiremini kuivaks. Eeldusel muidugi, et olete juba välja võtnud ka märjad sisetallad.
Nüüd pange oma jalavarjud parasjagu tuulisesse ja päikeselisse kohta ning jääge ootama, mil need nimetatud loodusjõudude koosmõjul on tahenenud. Või kasutage lõkkesoojuse abi, pidades sealjuures silmas, et teie käimad tulele liiga lähedale ei satu. Liigne kuumus kahjustab nahka või tekstiili või millest iganes teie saabas valmistatud on. Sellega aga väheneb jalatsi vastupidavus ilmastikutingimustele. Paremal juhul. Halvemal peate edasi liikuma kärsanud saabastega. Ja see on märksa ebamugavam kui märgadega.
Aga mida teha siis, kui pole tuult ega päikest? Ning lõkkelõõsk on endalegi talumatu, saabastest rääkimata. Järelikult tuleb läheneda loominguliselt ning kasutada jalavarjude kuivatamiseks alternatiivseid võimalusi.
1. (Tualett)paber
Pikemale rännakule siirdudes pakkisite kindlasti kaasa ka tualettpaberit. Rulli või kaks igasugusteks ootamatuteks olukordadeks. Nagu märgade saabaste kuivatamine.
Teatavasti imab paber hästi niiskust ning kui teil on seda külluses, siis võite seda oma käimade kuivatamiseks julgesti kasutada. Harutage rullilt lihtsalt piisav kogus maha ning toppige saapasse. Mõne aja pärast eemaldage märg nutsakas ning asendage kuivaga. Korrake protsessi seni, kuni tulemus rahuldab teie vajadusi.
Kui tualettpaberit ei jagu, saab kasutada ka ajalehti, kuid siinkohal tasub meeles pidada, et ka trükivärv võib mõjutada materjali, millest saabas valmistatud. Ja mitte positiivselt mõjutada. Sestap tasub kasutusele võtta mõni teine lahendus.
2. Kuumad kivid
Näiteks kuumad kivid. Hästi sobivad nii päikese käes kui lõkke läheduses sobiliku temperatuuri omandanud umbes peopesa suurused munakad. Rõhuga sõnal sobilik, sest liiga kuum kivi mõjub saapale samamoodi kui lahtine leek. See tähendab halvasti.
Oluline on meelde jätta, et kõige paremini passivad tule paistel soojendamiseks raud- ehk maakivid. Paas seevastu on oma poorse struktuuri tõttu liiga niiskust täis, mistõttu võib temperatuuri järsu tõusu korral plahvatada ning kõik lõkke ümbruses viibijad tulise kivipuruga üle puistata. Ja see ei ole kindlasti meeldiv.
Aga saabaste kuivatamine kuumade kividega ise on võrdlemisi lihtne protsess. Nagu öeldud, on teil selleks vaja õiges mõõdus kive. Vahet pole, kas päikese käes või lõkke läheduses soojenenud. Toppige kivid saabastesse ning oodake, kuni need on maha jahtunud. Korrake protsessi. Seni, kuni vaja.
3. Kolmjala otsas
Kui eelnevalt kirjeldatud moodus tundub teile saabaste kuivatamiseks liiga riskantne, võite kasutada ka muid abivahendeid. Näiteks kolmjalga. Ei, mitte seda fotopoest ostetud plasti- ja metallisulamitest tehases valmistatud kaamerakandurit, vaid paraja pikkusega roigastest moodustatud looduslikku konstruktsiooni, mille tippu saab jalavarjud kenasti tahenema panna.
Aga miks mitte mingit suvalist roigast, mis on lõkke lähedale maa sisse rammitud ja mille otsa saab saapa samahästi kuivama riputada? Vastus peitub stabiilsuses. Kolm kindlalt maapinnale toetuvat jalga tagavad, et mõni tugevam tuuleiil või ringi kakerdav reisikaaslane teie jalavarje kogemata lõkkesse ei paiska ning teie saapakuivatamiseprotsessi juba eos hukule määra.
Vaata ka videost, kuidas kõige efektiivsemalt saapaid kuivatada:
