Mäo suurejoonelise reisiterminali hääbumine: liiklust ei kahanda koroonakriis, vaid turumajandus
(5)
“Mõned aastad tagasi sain laupäeva õhtul sõbrale külla minekuks valida Tallinnast Mäosse sõiduks mitme bussi vahel, aga praegu on selleks vaid kaks mulle sobimatut võimalust. Bussid, mis Mäo reisiterminalis peatuvad, väljuvad Tallinnast kell 15.00 ja 23.00, aga kahjuks ei ole need mulle sobivad kellaajad. Varahommikul ja lõuna ajal on ka reisid, aga ma räägin just õhtupoolsetest aegadest,” kurdab tallinlanna Inga. Ta lisab, et Mäo suurejoonelise reisiterminali hääbumisest on väga kahju, sest see on alati olnud silmapaistvalt puhas. “Mäo bussijaam lausa rabas mind alati sellega, kui puhas ja korralik oli sealne WC.”
Mäo terminal. Foto: Järvamaa Ühistranspordi Keskus
Järvamaal elav Lii ütleb, et normaalsel ajal ei lähe Mäost Tallinna enam mitte ühtegi bussi, aga kuue-seitsme aasta eest oli valida kolme liini vahel hommikul Tallinna jõudmiseks. “Praegu saab õnneks sõita Paidest, kuigi hommikul normaalsel ajal Tallinna jõudmiseks on vaid üks buss. Minu jaoks pole Mäo terminal üldse teema. Isegi kui peale maksta, ei taha bussid Mäos sees käia, sest niipea, kui buss Mäost läbi sõidab, valitakse mõni teine buss, mis läheb otse. Ise ka valiks selle, mis läheb otse.”
Tallinnast Paidesse saab õhtul 16:45 või 19.30 ja need ajad sobivad Ingale paremini.
Mäost Talinna saab ka õhtul üsna hästi — kell 17.45 või 20.10, kuid Tallinna saab ka otse Paidest kell 14.40 ja 17.40. Hommikune buss, mida Lii mainis, väljub Paidest Tallinna kell 7.50.
Viiruskriis ei ole süüdi
Levivad jutud, et 2020. aasta kevadel alanud viiruskriis ja eriolukord viisid Mäo terminalist paljude busside peatumise ja need bussid pole Mäosse naasnud.
Järvamaa Ühistranspordi Keskuse tegevdirektor Harri Lepamets ütleb, et maakondlikud liinid, mida nende ettevõte tellib, toimuvad Mäo kaudu kõik endises mahus. Kaugliinide tegevusse ühistranspordikeskus sekkuda ei saa, aga Lepamets on turuolukorraga kursis. Just nimelt turuolukorraga, sest pikamaaliinid on kommertsliinid ning vedajad loevad väga täpselt sõitjaid ja raha — kui peatus toob vähe sõitjaid, siis seal enam ei peatuta.
Viimati uuris keskus Mäo reisterminalis reisijate liikumist 2018. aastal.
“2012. aasta mais oli Mäo terminalis ümberistujaid kaug- ja maakonnaliinidelt kokku 3563, aga mais 2018 oli see arv 2500. Peamine mõjutaja oli 2015. aasta lõpus šotlase Brian Souteri käiku pandud Superbus odavliinid. Konkurets Tallinn - Tartu liinidel läks teravaks ja juba siis kadus mitmel bussiliinil Mäo peatus,” selgitab Lepamets.
Praegu saab Mäost Tallinna ja Tartu poole argipäeval neli korda päevas. Reedel, laupäeval ja pühapäeval saab Tartusse viis korda. Lepamets ütleb, et kõige rohkem nurinat ja pöördumisi ka nende poole ongi põhjustanud seesama viies reis, mis enne viiruskriisi toimus iga päev, nüüd aga vaid nädalavahetustel. Jutt käib Arilix OÜ bussiliinist 304 Rapla - Türi - Paide - Põltsamaa - Tartu, millel on 25 peatust ja mis väljub Raplast kell 14.25 ja Mäost 15.40. Ettevõte põhjendas, et argipäevadel lihtsalt pole reisijaid ja keegi ei saa sundida kahjumiga liini sõitma.
Viiruskriisiga ehk ajaga, kui bussiliinid olid lausa kinni, Lepamets Mäos peatumiste vähenemist ei seosta. Ta väidab, et kahanemine tuleb ikka tihedast konkurentist, sest vedajad tahavad suurte linnade vahel liikuda võimalikult kiiresti võimalikult väheste peatustega. Mäos peatumist võib mõjutada ka asjaolu, et vahepeal ei peatunud Paides ükski kaugliin, nüüd aga saab Paidesse nii päeval kui ka õhtul ja seega paidelased ei pea Mäo peatust kasutama. Ja eks autodega sõitjaid tuleb ka aastatega juurde.
Vähem peatusi — kiirem sõit
Sageli on inimesed ka väitnud, et Mäo terminal ehitati muudest rajatistest eemale põllu peale ja sellepärast ei taha bussiettevõtted oma sõidukeid sinna peatuma saata. Harri Lepamets küsib, et kui see eraldi asumine ja keeruline sissekeeramine on probleem, miks siis busside peatumine Mäekülas, Paia ristis ja Põltsamaa juures Puhu ristis on samuti oluliselt vähenenud, kuigi peatused on täieti tee servas. “Aastaid tagasi oli Paias üle 20 peatuva bussi ja Mäekülas 18, aga praegu üksikud. Mõni ettevõte kalkuleerib isegi nii, et kui viis-kuus inimest peale ei tule, siis peatus on ohus.”
Kuna pikamaaliinid on kommertsliinid, siis küsimus on ikka ja alati ainult sõitjates ehk kui palju peatuses inimesi peale tuleb ja maha läheb.
Tallinn-Tartu suunal on väga karm konkurents ja kui buss teeb Mäos peatuse, siis pikamaasõitjad ostavad pileti konkureerivale liinile, mis kihutab Mäost mööda ja jõuab Tartusse või Tallinnasse näiteks veerand tundi kiiremini. Taotletav mugavus ja kiirus sunnivad peatustest loobuma, rõhutab Lepamets. Ta lisab, et küll on üritatud erinevate regulatsioonidega liine peatusi tegema saada, aga ettevõtjad oma rahakotist niisugusele asjale peale ei maksa. “Ma ütleks siiski nii, et kui kuus läbib Mäo terminali üle 2000 inimese ja päevas teeb ümberistumise umbes 70 inimest, nagu praegune tase on, siis see ei ole väga vähe.”
Mäo terminali raamaturiiul. Foto: Järvamaa Ühistranspordi Keskus
