Helsingi lennujaama arengukava juhtmotiiviks on soomlaslikkus. Miljard eurot maksev arengukava on 90% kodumaine ehk just nii suur on Soome ettevõtetega sõlmitud lepingute osakaal koguinvesteeringus. „Finavia üks peamisi eesmärke on olnud tõsta esile Soome disaini ja käsitööoskusi,” ütleb Finavia vastutustundlikkuse, tehnoloogia ja ohutuse eest vastutav direktor Henri Hansson.

Lagi kui Soome puusepatöö meistriteos

Helsingi lennujaam peab oluliseks, et Soome saabuv reisija saaks kohe aru, et ta on saabunud justnimelt Soome. Soome loodus ja meisterlikkus paistab silma kõikjal lennujaamas — juba enne avamist on ikooniliseks muutunud saabuvate ja väljuvate lendude saali lainetav puitlagi, mis on Soome puusepatöö tõeline meistriteos.

Lagi koosneb viiesajast 1500 kilo kaaluvast puitelemendist, mis on kõik unikaalsed — kaht ühesugust ei leidu. Ripplae materjal on Soome kuusk. Lauad on kumerateks vormideks lõigatud ning nende servad meenutavad kaartidelt tuttavaid kontuurjooni. Laepind on nagu omalaadne loodusmaastiku abstraktsioon või ümberpööratud kolmemõõtmeline kaart,” kirjeldab peaprojekteerija Juho Grönholm ALA arhitektuuribüroost.

„Tahtsime tuua lennunduse ja lendamise teema hoonesse veidi teistmoodi. Näiteks on õhku tõusvas reaktiivreisilennukis teatav vastuolu — kuidas saab nii suur asi õhus püsida? Uues terminalis on püütud sedasama massiivsust peegeldada raske lae abil, mis laskub kohati väga madalale. Madalaimates kohtades saavad kõige pikemad reisijad isegi lae puitpinda katsuda,” räägib Grönholm.

Helsingi lennujaama 2. terminali laienduse valmimisel muutub lennujaamas ringi liikumine oluliselt sujuvamaks. Lisaks mugavale kliendikogemusele on lennujaama laienduse projekteerimisel peetud silmas elamuslikkust — lennujaama külastus peab olema innustav ja meeldejääv kogemus ka nendele reisijatele, kes jätkavad reisimist Helsingi lennujaamast jätkulennuga.

Soome loodus muutub lennujaama arhitektuuri osaks

Terminali laienduse projekteerimislahendused rõhutavad soomlaslikkust ja just neid motiive, millest reisija tunneb ära, et jõudis justnimelt Soome. Lisaks terminali puidust laele tuuakse loodust ruumi ka suure „Luoto” nime kandva dioraamiga.

„Soome saabuv reisija näeb pärast tolli läbimist rändrahnudest, kanarbikust ja puudest koosnevat haljasala. Saabuvate lendude saali laes on „Luoto” kohal rombikujuline ava, mille kohal omakorda väljuvate lendude saali laes suur katuseaken — tänu sellisele lahendusele saab taimestik loomulikku valgust, saabuvad reisijad näevad väljuvate lendude saali puidust ripplage ja tükikest taevast ning lahkuvad reisijad näevad dioraami puude latvu.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena