Peaaegu kõikidel piltidel on selgitavad allkirjad, välja arvatud selliste taimede ja loomade fotodel, keda usun, et kõik ära tunnevad või siis ei tundnud ise seda liiki. Eks alati saab ise edasi määrata ja uurida. Minul juhtub tihti nii, et näen näiteks mingit huvitavat kiili ja kolme tunni pärast avastan, et olen terve selle aja suure vaimustusega kogu maailma kiile ja nende eluviise guugeldanud. Mainin igaks juhuks ära, et ma ei tee seda tööajal. Ega ainult kiilidega.

Türgi lõunarannikul on mõnus matkata nii, et hakkad astuma mööda mereäärt, lähed nii kaugele kui jaksad ja tuled tagasi ringiga läbi metsa või võsa. On muidugi ka ametlikke matkateesid, kuid meie tegime Türgis ainult offroad-matku. Peab mainima, et rannaliival matkamine on ka suurepärane trenn — vaheldumisi kuiva liiva sees, merevees ja märjal kiviklibul, kuhu pahkluudeni sisse vajud, kõndimine teeb ikka lihased järgmiseks päevaks valusaks küll.

Põnevaimad kohtumised loodusega leidsid aset metsas. Sattusime näiteks päris lähedalt nägema pasknääride tüli maapähkli pärast. Päris sulgipidi kokku ei mindud, aga kaks pasknäärihärrat karjusid teineteise peale ikka päris raevukalt. Tegu pole päris samasuguse pasknääriga, nagu Eestis kohata võid — ta on küll samuti eurasian jay, kuid alamliigiks on black-capped jay — ehk siis eesti keeles võiks teda vast nimetada musta mütsiga pasknääriks.

Vahemere pasknäär (black-capped jay / garrulus glandarius)

Meeldejääv oli veel üks kohtumine metsas. Jalutasime väga vaikselt väga vaikses metsas, kui järsku katkestas vaikuse kõrvulukustav sahistamine. Meist paari meetri kaugusel tegelesid kaks kilpkonna kehalise armastusega. Me püüdsime neid mitte segada, aga tundus, et rikkusime nende hetke kahjuks siiski.

Enne:

Metsa all paarituvad kilpkonnad

Pärast:

Kilpkonnad

Isakilpkonn oli üsna pahase näoga:

Kilpkonn metsa all

Metsas meil vedas veelgi ja nägime ka kameeleoni. Olime kameeleoni korra näinud juba ka paar päeva tagasi Jeep safaril, kus autojuht meile ühe lähemalt vaatamiseks tõi. Tema sõnul polevat neid praegusel aastaajal sugugi tavapärane kohata, sellepärast ta nimetaski kameeleoni nägemist vedamiseks. Nii mõnus tunne on, kui pisike kameeleon su käsivart mööda üles ronib. Siiski ise kameeleoni ega ühtki teist elusolendit segada ja torkida ei tasu. Meie tegime seda vaid kohaliku giidi juhendamisel, kes tunneb loodust ja teab, et ta kellelegi liiga ei tee. Me hoidsime kameeleoni oma käes ka vaid hetkeks ja ta sai kohe oma naturaalsesse keskkonda tagasi.

Kameeleon

Vaata galeriid kohtumistest Türgi looduses:

Reisijuhi viis Türki Coral Travel Estonia.

Jaga
Kommentaarid