Ühelt seikluselt järgmisele ehk Kuidas me tasuta rongiga Skandinaaviat avastasime
Polnud küsimustki, see oli ideaalne võimalus järgmiseks seikluseks. Reisipasse sai taotleda ka grupina, mistõttu käisin järjest vahetusõpilastega rääkimas ning uurisin, kas nad tuleksid minuga reisile, kui me rongipassid võidaksime. Kolm jaatavat vastust saanud, täitsime kohe taotluse ära ning jäime ootele.
Paar nädalat hiljem saabus minu meilile aga kurb kiri — kahjuks ei osutunud me väljavalituteks. Sellega tundus DiscoverEU meie jaoks ühel pool olevat, ent kaks kuud hiljem õnn pöördus ning saime reservnimekirjast hoopis rongipasside omanikuks. Nüüd jäi üle ainult plaan paika panna ja seiklema minna. Lõplikuks valikuks osutus marsruut Stockholm-Kopenhaagen-Oslo-Stockholm. Suvi oli läbi saanud ja reis tuli õpingute ajast teha, mistõttu ei olnud meil ajaliselt võimalik väga palju kaugemale minna.
Kiirelt jõudis kätte oktoobri esimene nädal ja nii ka meie reis. Tee Tallinna sadamasse algas juba seiklusrikkalt, kui Pärnus enne bussile minekut oma pangakaardi ära kaotasin. See õnneks reisil probleemiks ei tulnud ning peagi olime kõik koos kruiisilaeval teel Stockholmi ning esimene õhtu algas meeliülendavalt tasuta upgrade'iga pisikesest E-klassi kajutist aknaga A-klassi kajutisse ning seejärel kruiisilaeval show'd nautides.
Üks rikkis rong teise järel
Juba järgmise päeva pärastlõunal ootas meid esimene rong, sihtkoht Malmö. Ootusärevalt võtsime kohad sisse, et alustada neljatunnist sõitu. Või vähemalt nii me arvasime, kuniks vaid tund aega hiljem jäi rong järsku seisma. Informatsiooni jagati rootsi keeles ning meile öeldi ainult, et istuge ja oodake. Segaduse lõpetas armas kohalik, kes seletas, et rongiga on tehnilised probleemid ja meile saadetakse Stockholmist uus rong asemele. Poolteist tundi hiljem olime taas teel ning Malmös saime probleemideta järgmisele rongile Kopenhaagenisse. Ööbimispaiga leidsime endale veidi linnast väljas reisikaaslase tädi juures, kes meid juba lahkelt ootas.
Nüüd oli vaja ainult rongiga sinna jõuda. Peaks ju lihtne olema? Eksisime taaskord. Linnast väljudes jäi rong jälle järsku seisma ning peale pooletunnist ootamist väljus rahvas meile arusaamatuks jääva teate peale rongist, lahkudes eri suundadesse. Pidime päris mitme inimese poole pöörduma, et teada saada, milles asi seisneb. Järjekordsete tehniliste viperuste tõttu oli rongiga midagi juhtunud ning lootust teiste rongide tööks meile selleks õhtuks enam ei antud. Selle teate peale sõideti meile õnneks autoga rongijaama vastu ning väsinud seiklejad said lõpuks planeeritust kolm tundi hiljem, katus pea kohal, süüa ja puhata.
Järgneval hommikul viis rong meid kenasti tagasi Kopenhaageni kesklinna. Tahtsime rentida rattad, et ühe päeva jooksul võimalikult palju avastada jõuaks. Pärast pisikesi sekeldusi olid meil vahvad oranžid rattad käes ning pika päeva jooksul suutsime linna ja inimestesse täielikult armuda. Igas kohas võeti meilt väga hästi vastu, linnatänavad olid nii kaunid ja värvilised ning isegi õhk oli meeldiv. Päeva jooksul ronisime tornis, uurisime vanu linnatänavaid, külastasime kohalikke poode ja kohvikuid, nautisime arhitektuuri, tegime palju pilte ning käisime kahes põnevas kohas — Superkilenis ja Christianias. Sinna linna kutsub hing igati tagasi. Mida nendes paikades täpselt näha saab, jääb igale seiklejale endale avastada.
Kaks eurot WC külastamise eest
Ärkasime järgmisel päeval kell viis hommikul, et asuda teele Oslo suunas, vahepeatusega Göteborgis. Kuna rongisõidud on pigem pikad, siis otsustasime võimalikult palju und just sõitude ajal tasa teha, et jääks rohkem aega seiklemiseks. Seekord läks õnneks ja rongid meid alt ei vedanud ning olimegi peagi Oslos. Esimene üllatus on veel selgelt meeles — avalikud vetsud maksid Norra pealinnas lausa kaks eurot! Päeva veetsime rahulikult oma Airbnb ümbruses jalutades ning õhtul tegime jalgade puhkamiseks ja järgnevaks päevaks valmistumiseks filmiõhtu.
Kui kätte oli jõudnud järjekordne hommik, oli aeg Osloga lähemalt tutvuda. Kasutasime sama nippi, mis Kopenhaagenis ning laenutasime rattad. Sellel reisil sai kindlasti selgeks, et kui linnas on efektiivne rattalaenutuse süsteem, siis see lihtsalt on parim viis võimalikult palju vähese aja jooksul näha ja avastada! Oslo sügis oli oktoobri alguses väga ilus. Alustasime päeva Vigelandi pargis, kus olid omapärased skulptuurid. Edasi läbi linna sõites külastasime Astrup Fearnley muuseumi, jalutasime modernses ümbruskonnas ja poetänavail ning võtsime õhtu vastu päikeseloojanguga kauni Oslo ooperimaja katusel. Hiljem käisime põnevas kohalikus kultuurikeskuses Kulturhuset.
Kolm on kohtuseadus
Nii kiirelt oligi käes reisi lõpp ja tuli ette võtta viimased kaks rongisõitu tagasi Stockholmi. Nagu öeldakse, siis kolm on kohtuseadus, ehk see reis ei saanud lõppeda veel ühe rongijamata! Täpne olukord jäigi meile lõpuni segaseks, ent rong seisis ühes peatuses ligikaudu 50 minutit ning kohal käis ka kiirabi. Göteborgi jõudes oli Stockholmi rongi väljumiseni jäänud täpselt üks minut. See rong oli reserveerimisega, ehk me ei saanud endale maha jäämist lubada. Hüppasime esimesena rongist välja ning kihutasime ummisjalu teiste rongide suunas. Perrooni lõppu jäädes pidime otsustama, kas keerata vasakule või paremale, sest täpsustavaid silte me ei märganud. Kõhutunde järgi jooksime vasakule ning meie õnneks leidsime õige rongi! Hingeldades saime vaevalt sisse astuda, kui rongiuksed kinni läksid ja viimane rongisõit algas.
Edukalt tagasi Stockholmis saime veel veidi linna nautida ning siis viis laev meid nelja väsinud seiklejat juba tagasi Eesti poole. Selle reisi puhul saab kindlasti öelda, et elu on seiklus! Olen igati tänulik, et DiscoverEU võimaldas meil kõik koos midagi uut kogeda ning kindlasti jääb see reis veel kauaks meelde. Peamine õppetund — varu rongide vahele aega, sest kunagi ei tea, mis juhtuda võib!
Vaata galeriid Heleri rongireisist Skandinaavias:
Erasmuse blogis jagavad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse õpirändurid oma lugusid laiast maailmast. Selleks, et ise õpirändama minna, leiad rohkem infot leheküljelt eeagentuur.ee ja euroopanoored.eu.